T, 6.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vanemapalgaga mängijad kaotavad petmisvõimaluse

Kristi Leppik
Vanemapalgaga mängijad kaotavad petmisvõimaluse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Merilyn Rumen oleks hea meelega olnud aasta oma poja Jonnega kodus, seejärel veidi töötanud ning siis, enne   lapse lasteaeda minekut taas temaga kodus olnud. Paraku tal seda võimalust polnud.
Merilyn Rumen oleks hea meelega olnud aasta oma poja Jonnega kodus, seejärel veidi töötanud ning siis, enne lapse lasteaeda minekut taas temaga kodus olnud. Paraku tal seda võimalust polnud. Foto: Liis Treimann

Kui seni on leidlikumad lapsepuhkusele jäänud vanemad osanud Eesti keskmisest palgast välja võluda koguni maksimumsumma – üle 35 000 krooni kuus –, siis suvel püüab sotsiaalminister sellistele kelmustele lõpu teha.



Nimelt maksab riik praegu ühele lapsevanemale vanemahüvitist selle järgi, kui palju nad aasta enne sünnitust teenisid. Kui inimesel on aga näiteks mõni tuttav firmaomanik, keda ta usaldab ja kes on nõus fiktiivselt töölevõetu eest sotsiaalmaksu maksma, siis ei olnud raske oma keskmist palka veidi kergitada. Seejärel sünnib teine laps ja nii see regi teele lükatakse.



Sotsiaalminister Hanno Pevkur on seda laadi vangerdusi aga nimetanud kelmuseks – juriidiliselt võib kõik õige olla, aga moraalselt mitte. «Eelmisel aastal hakkas see teema kerima ja seadusemuudatuse põhjus tuligi paljuski sellest, et meedia pööras nendele aukudele tähelepanu,» rääkis ta.



Enne 2008. aasta algust maksti vanemahüvitist senise pooleteise aasta asemel vaid aasta. Samas jäi siis muutmata see aeg, mille pealt keskmist vanemapalka arvestati – siiani makstakse vanemapalka aasta keskmise kuusissetuleku järgi.



«Aga see on ju täiesti loogiline, et keskmise vanemapalga arvestusperiood on samuti poolteist aastat,» ütles Pevkur. Just nii soovibki ta käiku viia seadusemuudatuse, mis hakkaks kehtima 2011. aastast.



Puhkus osade kaupa

Miks just aasta pärast ja mitte näiteks selle aasta keskpaigast, seda selgitas sotsiaalminister, et kui muudatus selle aasta keskelt jõustuks, võiks see esialgu saada koormavaks riigieelarvele.



Kuna 2008. aastal veel majandus suuri langusmärke ei näidanud, on nii mitmelgi emal või isal ülemöödunud aasta palk kõrgem kui mullune, mil ehk tööandja palka alandama pidi.



Lisaks vanemapalga arvestusperioodi pikendamisele soovib Pevkur aasta esimeses kvartalis viia valitsusse arutluseks veel teisegi muudatuse, mis puudutab lapsepuhkusel olemise aega.



Praegu on nii, et kui isa või ema on juba aasta lapsega kodus olnud, aga soovib seejärel tööle minna, jääb tal pool aastat lapsega kodus veedetud aega vajaka.



Sotsiaalministri plaan on aga selline, et kui ema või isa on pisikesega juba aasta kodus olnud, kuid soovib seejärel näiteks aastaks tööle naasta, siis talle see võimalus ka anda.



Kuni laps on saanud kolmeaastaseks, on vanemal siiski võimalus kasutamata jäänud vanemapuhkusel hiljem edasi olla. See tähendab, et kui puhkusest jäi üle pool aastat, võib lapsega kodus viibida ka siis, kui laps on näiteks juba kahe ja poole aastane.



Töö- ja pereelu kooskõla


Seda võimalust oleks kasutanud ka Raplamaal Kohilas elav kahe ja poole aastase poja Jonne ema Merilyn Rumen (29).



«Kui mul oleks tol hetkel olnud sada protsenti töökoht olemas, oleks seda võimalust kindlasti kasutanud,» ütles naine.



Rumen lisas, et nii oleks ta saanud kiiremini tööturul jala ukse vahele ning samas ei oleks ka tekkinud lapsest eemal olekuga kaasnevat stressi.



Seda, et lapsega kodus olnud vanemad uuesti tööle naaseksid, pidas ka Pevkur väga oluliseks ning see on üks vanemapalga jao kaupa kätteandmise sihte.



«Samuti on üks suurtest eesmärkidest töö- ja pereelu suurem ühitamine, kas või kodutöö tegemiseks,» lisas sotsiaalminister.



Pevkur nentis, et viimases mainitud seadusemuudatuses on aga veel rohkelt analüüsikohti, näiteks seegi, kuidas muuta seadust nii, et pakutud võimalust kuritarvitama ei hakataks – tullakse töölt tagasi vanemapuhkusele, ent samas ollakse tööl edasi.



Seadusemuudatused hakkaksid praeguste kavade kohaselt kehtima järgmise aasta algusest ja Pevkur loodab, et riigikogu kiidab need heaks juba enne jaanipäeva.



Üks küsimus


Kas vanemahüvitis mõjutab sündimust?


Andres Võrk
poliitika­uuringute
keskuse Praxis
analüütik


Umbes aasta tagasi tegi Praxis uuringu ja vähemalt tol perioodil, mida meie vaatasime (2004–2007), avaldas vanemahüvitis mõju kõrgemapalgalistele ning pigem teise ja kolmanda lapse sünnile. Vaatasime registri andmetel kõiki Eesti sünnitanud naisi aastast 2000–2007.



Samuti tellis rahvastikuministri büroo küsitlusuuringu, kus inimeste käest küsiti, kas vanemahüvitis on avaldanud neile mõju. Küsitleti äsja sünnitanud naisi. Ja ka see uuring leidis, et pigem on mõju teise ja kolmanda lapse sünnile.



Mõju sündimusele on hinnanguliselt kolm kuni seitse protsenti. Omaette küsimus on aga see, kas see hind, mida riik vanemahüvitisele kulutab, pole liiga kallis.



Vanemahüvitisele kulub üle poole kõigist peretoetustest, mida riik maksab. Samuti on küsitav, kas vanemahüvitise maksimummäär pole mitte liiga kõrge.


--------------------


Eiki Nestor
riigikogu
liige, SDE


Kogu sündimuse kasv vanemahüvitise arvele kirjutada on muidugi poliitiline propaganda, kuid meede ise on kindlasti positiivne.



Kui palju täpselt vanemahüvitis on sündimusele mõju avaldanud, on raske hinnata. Kuna Eestis vahepeal sündimus vähenes, siis on tegelikult loogiline, et ka ilma vanemahüvitiseta oleks ta mingil ajal niikuinii kasvanud.



Kui sotsiaaldemokraadid omal ajal vanemahüvitise ideega välja tulid, siis see oli mõeldud ühe meetmena töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks. Sinna juurde oleks käinud ka lasteaiakohtade loomine ja teiste peretoetuste suurendamine.



Praegu on Eesti riik vanemahüvitisele panustanud rohkemgi kui vaja. Kui alguses kulus vanemahüvitisele poole vähem raha kui teistele peretoetustele, siis praegu kulub vanemahüvitisele rohkem raha kui teistele peretoetustele kokku. Ja see vahe suureneb ilmselt veelgi ning sellisel rahajagamisel pole enam loogikat.

Märksõnad
Tagasi üles