/nginx/o/2013/09/05/2292592t1h08a6.jpg)
Sotsiaaldemokraadi ja riigikogu õiguskomisjoni liikme Andres Anvelti hinnangul on riigikogu täiskokku saadetud karistusseadustiku muutmise eelnõu, millega kriminaliseeritakse alaealistelt seksi ostmine, veel paljudes aspektides toores.
Anvelt: seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega ei tasu kiirustada
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
1. oktoober 2013, 16:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvelt ütles Postimehele, et praegu komisjoni töölaual oleva eelnõu eesmärk on vajalik aga selle sisu vajab veel selgitamist ja seletuskiri täpsustamist. «Praegu on see eelnõu veel toores.»
Ta märkis, et seksuaalse enesemääramise eapiiri küsimust ei ole eelnõus käsitletud ning enne sellega tegelemist tuleks kuulata ära kõik eksperdid ja huvigrupid. «Ei tohiks kuulutada 19-aastast noormest pedofiiliks, kuna tal oli suhe 15-aastase neiuga. 15-aastase ja 60-aastase suhe on aga juba hoopis teise kaaluga.»
Ta märkis, et seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega ei tasu kiirustada ning teema käsitlemiseks on vajalik laiem debatt. «Kiirustades selliseid muudatusi tehes võime me pigem tekitada kahju kui head.»
Tuleva nädala kolmapäeval arutab riigikogu täiskogu õiguskomisjonis menetlusel olnud karistusseadustiku muutmise eelnõu, millega on plaanis üle võtta seksuaalvägivalda suhtumist karmistav Euroopa Liidu direktiiv.
Eelnõuga sätestatakse sõnaselgelt keeld astuda suguühtesse või teha muid sugulise iseloomuga tegusid lapsprostitutsiooni raames alla 18-aastase isikuga ning sellise teo eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui see on toime pandud noorema kui 14-aastase isiku suhtes, karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
Anvelt märkis, et esitles sarnast eelnõu riigikogule juba kaks aastat tagasi, toona jäi selle menetlemine aga poolikuks.
Ta väljendas meelepaha asjaolu üle, et teemaga tegeletakse alles siis kui on vaja kärmelt võtta üle Euroopa Liidu direktiiv. «Direktiivi ülevõtmise protsess on formaalsus ja muudatuste ning nende vajadusega ei minda süvitsi. Nii on eelnõus tekkinud termin lapsprostituut.»
Selle terminiga sidistatakse aga kannatanu igaveseks ja see ei ole ei pedagoogiliselt korrektne ega ka õiglane lähenemine, leidis Anvelt. «Karistama peaks ikka seda, kes on oma iha ärakasutamise teel rahuldanud.»
Ta leidis, et kindlasti tekitab termini kasutamine pikemaid vaidlusi, nagu ka eapiiri küsimus.
Küsimusele, kas karistusseadustiku revideerimise käigus alaealistelt seksi ostmise keelustamise küsimust ei arutatud, vastas Anvelt, et justiitsministeeriumi esindajate sõnul oli küsimus ka nende laual, ent kuna tegu on kiire loomulisema probleemiga ning direktiivi ülevõtmisel on tähtaeg, otsustati seadusemuudatust eraldi arutada.
«See on tegelikult hea, et küsimus võeti kogu karistusseadustiku remondikomplektist välja. See annab võimaluse teemaga süvitsi tegeleda ning nii ei upu see kõikide plaanitavate seadusemuudatuste vahele.»
Ta lisas, et seadusemuudatus praeguses sõnastuse tekitab palju küsimusi aga juba esimese lugemise järel on võimalik esitada ettepanekuid ja ta avaldas lootust, et eelnõu parlamendis muutub.
Seksuaalvahekorra kriminaliseerimine alla 16-aastase noorega oli riigikogus kõne all viimati aastal 2010, kui Eestimaa Rohelised algatasid vastava eelnõu. Toona põhjendas õiguskomisjon eelnõu tagasilükkamist, öeldes, et vanusepiiri muutmine vajaks senisest põhjalikumat analüüsi.