Piltlikult öeldes toimetavad Eesti poliitikamaastikul kolm lõvi või leopardi – vahet ei ole –, kes omavahel kuidagi läbi ei saa, üksteise peale pidevalt urisevad, vahel möirgavadki ega suuda kuidagi ühte käppa käia.
Tellijale
Hille Tänavsuu: isemeelsed elukad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige tähtsamaks peab ennast muidugi Toompea lõvi, kelle kukil istub vankumatult mitmepalgeline poliiteliit: teineteisega parteiliselt tihedasti läbi põimunud riigikogu ja valitsus. Riikliku lõvi isamaalised aated on tuhmunud, need on asendunud õõnsate valimisloosungitega.
Toompea elukas (Mati Kaalu väljend loomade kohta) on iseenese tarkusest nii puhevil, et ei võta kedagi teist – ei vastasrinda ega rahva häält vabaühenduste näol – kuulda, vaid tegutseb omatahtsi: kiirkorras valmivad seadused, mis kuulekaid alamaid kuidagi ei rahulda.