Lumised metsaalused annavad metsameestele head eeldused lageraieks ilma metsanoorendikku kahjustamata, selleks rajatakse metsadesse praegu kiirelt teid.
Metsamehed rajavad kibekiirelt teid
8. jaanuar 2010, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane rääkis, et metsamehed on praegu ametis kahe tööga. «Esiteks püüame metsloomadele sihte teha, kus nad saavad joosta, et ei jääks liikumisvaegusesse. Teine töö on talveteede tallamine.»
Varblase sõnul on teed vaja kibekiirelt sisse tallata, et puud metsast kätte saada. «Näiteks sood külmetasid ära, aga kui lumi peale tuli, siis nüüd haudub seal all ja sulatab maa uuesti üles. Kui nüüd külmadega seda lund kinni ei talla, ei ole võimalik soo peale tööle minna,» kirjeldas Varblane.
Metsamehed peavad talve aktiivselt kasutama ka lageraiete tegemiseks, sest lumi lubab seda teha ilma noort metsa kahjustamata. «Lumi on hea asi, sest kaitseb noori puutaimi, mis raie ajal võivad muidu vigastada saada. Paksu lumekasuka all on neil üsna kindel olla.»
Vaeva tuleb langetajatel näha selleks, et puu enne saagimist lume seest välja kaevata. «Me päris sellist metsamajandamist ei viljele, nagu Siberis, kus puu võeti maha nii kõrgelt, kui lumi oli,» ütles Varblane.
Tihe lumi puuokstel aga metsameestele praegu veel muret ei valmista «Tavaliselt tekib lumevaalimine ikkagi siis, kui hakkab järsult külmetama ja värske lumi tuleb peale,» selgitas Varblane. Tema sõnul teeb lumi aga oma töö nendes kohtades, kus metsaharvendamisega on üle pingutatud. «Siis vajutab lumi need puud pikali ja murrab. Näiteks männiga on nii, et natukeseks ajaks ta laseb ennast kõveraks ja siis annab järele. Aga kased painutavad ennast maani, kui tuul lume maha puhub, siis nad tõusevad jälle püsti.»