Riigikogu esimehe Ene Ergma hinnangul on valimistel peibutuspartidele antav häälte hulk liiga suur ning asendusliikmete kasutamist aitaks piirata ainult parteidevaheline kokkulepe.
Ergma: peibutuspartide vastu aitaks ainult parteide kokkulepe
11. jaanuar 2010, 11:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ene Ergma rääkis hommikul «Terevisioonile» antud usutluses, et tema arvutuste järgi läks viimastel kohalikel valimistel peibutuspartidele 14,5 protsenti häältest. «Minu meelest on seda väga palju,» ütles Ergma.
Tema sõnul on üsna selge, et omavalitsustesse ei lähe näiteks inimesed, kes on alles valitud Euroopa Parlamenti. Aga ometi said need inimesed hääli. «Pakun välja, et kui inimene annab nõusoleku ja osutub valituks, siis ta läheb sinna,» sõnas riigikogu esimees.
«Kas linnapea peaks olema parlamendis? Linnapeadel on kõige suurem võimalus saada suurimat häältesaaki oma linna esindades. Samamoodi ka maavanemad, kas siis kõik maavanemad jäävad meil ka riigikokku?» küsis Ergma.
On riike, kus Ergma sõnutsi on peibutuspartide kasutamisel kitsendused. «Poolas näiteks läheb inimene valitud organisse tööle. Võib rääkida Soome variandist (kohustab Soome valitsusse ministritööle suundunud rahvasaadikuid osalema ka parlamendi töös - toim). Rootsis on džentelmenlik kokkulepe, et Riksdagi liikmed ei lähe kandideerima kohalikel valimistel. Me ei ole veel jõudnud sinnani, et kandideerijad läheks tööle. Aga see peab olema kokkulepe kõikide erakondade vahel. Kui üks seda rikub, siis läheb laviin lahti,» rääkis Ergma.