Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles Postimees.ee'le, et riigikogu asendusliikmete seas on väga tõhusaid töötegijad.
Kadri Simson riigikokku kandideerimisest: asendusliikmed on silmapaistvalt tööd teinud
11. jaanuar 2010, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida arvate Ene Ergma mõttest, mille järgi võiksid erakonnad sõlmida aumeeste kokkuleppe valimistel peibutusparte mitte üles seada?
Esmalt peab defineerima, et kes on peibutuspart. Kõik seadused toimivad kõige paremini, kui valijad annavad oma hinnangu. Näiteks Põhjamaades on valijate surve tõttu väga sageli tehtud nimekirju nii, et mehed ja naised on seal kordamööda, sest valijad on hinnanud neid erakondi, kelle nimekirjad on mitmekesisemad. Võttes mõnelt ülikooli rektorilt õiguse kandideerida, sest võib-olla soovib ta jätkata oma akadeemilist karjääri, oleks tema põhiõiguste äravõtmine. Samas on tal läbi kandideerimise anda erakonda suuremat lisandväärtust ja edaspidi nõuda näiteks suuremat toetust haridusele.
Tänases Postimehes ilmunud asendusliikmete nimekiri näitab, et nende seas on riigikogus väga tõhusaid töötegijaid, samas kui mõni tundmatum liige on riigikokku pääsenud omaenda häältega. Tema suur häältesaak ei ole konverteerunud sisuliseks riigikogutööks.
Mida arvate riigikogu liikmete arvust ja kas seda peaks muutma?
Praegune arv on n-ö ajalooline number ja on end tegelikult õigustanud. Riigikogu liikmete arvu vähendamine tähendaks automaatselt, et väheneks riigikogus esindatud erakondade arv. Suure erakonna esindajana ei peaks mul midagi selle vastu olema, kui on ainult väga selged ja suured jõujooned. Mitmed eksperdid on märkinud, et kannatavad väikesed erakonnad ja inimesed, kes on tahtnud eripalgelisemat esindatust riigikogus. 101 tagab selle, et meil ei ole kahe partei süsteem, vaid mitme partei süsteem.
Mida arvate ideest, mille kohaselt jäävad ministrid riigikogu liikmeks edasi ning nende asemele asendusliikmeid ei tule?
See mõte on mõtlemist väärt. Kui me võtame Soome eeskujuks, siis ministriks ei saa kõrvalt tulnud inimene saada, ministreid valitakse parlamendi liikmete hulgast. See tõstaks kindlasti riigikogu mainet ja hoiaks ära selle, kus mõni erakond läheb võimuvastutust kandma ja leiab inimese, kes pole võib-olla päevagi poliitikas olnud ja läheb ellu viima ettevõtja või mõne muu tippjuhi ambitsioone. Sageli sellised kõrvalt tulnud inimesed ei ole väga edukad.