Eesti Üliõpilaskondade Liit leiab, et Keskerakonna eelnõu õppetoetuste seaduse muutmiseks oleks vaid iluravi ning ka valitsus seda tänasel istungil ei toetanud.
Üliõpilased ja valitsus: Keskerakonna õppetoetuste eelnõu on toores
14. jaanuar 2010, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakond on algatanud eelnõu, millega soovitakse muuta senine õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud täiendav õppetoetus sõidusoodustuseks, mille maksmine ei sõltu õppuri sissekirjutusest, kuid valitsus seda tänasel istungil ei toetanud.
EÜL tunnustab Keskerakonna initsiatiivi algatada õppetoetuste seaduse muutmine, kuid leiab, et nende poolt esitatud ettepanekud ei vasta üliõpilaste vajadustele ning on seetõttu hetkel toored.
EÜLi hinnangul ei saa sundida ühtegi üliõpilast registreerima ennast kõrgkooli linna elanikuks. Samuti ei oleks Keskerakonna ettepanek suunatud üliõpilaste vajaduspõhisele toetamisele ning jätaks seega enamiku tudengite probleemid lahendamata. Samas arvestab eelnõu senisest enam üliõpilase tausta toetuse määramisel.
«Viimased küsitlused on näidanud, et üliõpilaste sotsiaalmajanduslik toimetulek on aasta jooksul tunduvalt halvenenud. Üliõpilased vajavad vajaduspõhist toetussüsteemi, mis annaks toetusi just neile, kes seda kõige rohkem vajavad, mitte väikest iluravi, mida pakub Keskerakonna esitatud eelnõu,» märkis EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer.
Haridus- ja teadusministeerium nentis, et eelnõuga ei ole arvestatud, et rahvastikuregistris tuleb märkida isiku tegelik elukoht ning et see omab õiguslikku tähendust nii valimistel kui ka KOV eelarvesse laekuvate maksude tasumisel.
«Küllalt pikalt arendatud ja tundlike sotsiaalsete garantiide süsteemi puhul ei saa teha ühest olukorrast tulenevaid kardinaalseid muudatusi,» ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas täna valitsuse pressikonverentsil. Ta viitas asjaolule, et Keskerakonna eelnõu oli otseselt initsieeritud Tallinna tudengite protestidest tudengi elukohast sõltuva diferentseeritud sõidupiletihindade süsteemi vastu.
Samas tõdes Lukas, et õppetoetuste süsteem vajab muudatusi ja valitsus tegeleb sellega.
EÜL teeb erakondadele ettepaneku alustada vajaduspõhise toetussüsteemi rajamist üliõpilastele. Vajaduspõhine õppetoetuste süsteem peaks rahuldama üliõpilaste esmased toimetuleku vajadused ning võimaldama neil õpingutele pühenduda.
«Vajaduspõhine toetussüsteem muudaks üliõpilaste toetamise mõõdetavamaks ning seega ka tulemuslikumaks. Enamik nendest üliõpilastest, kes toetust kõige rohkem vajavad, seda hetkel ei saa,» tõdes Mälzer. «Kavatseme lähiajal kohtuda õppetoetuste teemal ka riigikogu üliõpilaskonna toetusrühmaga.»
EÜLi ettepanekud vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi väljatöötamiseks:
*Õppetoetuse määramise aluseks peab olema üliõpilase isiklik sissetulek, millele lisaks hinnataks ka tema akadeemilist edasijõudmist.
*Õppetoetus peaks katma vähemalt 50 protsenti keskmise üliõpilase kuludest. EÜLi 2006. aastal tehtud üliõpilaste sotsiaalmajandusliku uuringu kohaselt olid keskmise üliõpilase kulud 6281 krooni kuus, mis teeb ligikaudseks ja tõenäoliselt ka kõrgeimaks õppetoetuse kuumääraks 3000 krooni.
*Toetuste süsteemi kontrollimiseks tuleb rajada kas üleriiklik õppetoetuste keskus või määratleda täpsemalt kõrgkoolide, üliõpilaskondade ja riigiasutuste koostöövormid, mis võtaks vastu üliõpilaste taotlusi, kontrolliks informatsiooni ning tegeleks toetuste väljamaksmisega.