Linnakassa jäi mullu ligi viie protsendiga miinusesse

Foto: Peeter Langovits.

Möödunud aasta jooksul laekus linnakassasse 6,9 miljardit krooni, mis moodustab 94,7 protsenti aastasest rahakäibe plaanist.

Tingituna 2009. aastal süvenenud majanduslangusest, muudatustest seadusandluses, mis vähendasid omavalitsuste tulubaasi ning riigieelarvest ettenähtud toetuste vähendamisest, laekus linnakassasse 2009. aastal ligi 900 miljonit krooni vähem kui 2008. aastal, vahendas Raepress.

Maksutulu laekus aastaga neli miljardit krooni, mis on 96,8 protsenti aastaks kavandatust, sealhulgas üksikisiku tulumaksu 3,6 miljardit krooni ehk 96,8 protsenti, maamaksu 314,5 miljonit krooni ehk 98,6 protsenti ja kohalikke makse 122,3 miljonit krooni ehk 79,5 protsenti aastaplaanist.

Tulenevalt majandusaktiivsuse langusest ning maksuvõlgnevuste kasvust laekus linnale planeeritust vähem ka kohalikke makse ehk reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu ning parkimistasu. Reklaamimaksu laekus 28,3 miljonit krooni ehk 79,8 protsenti, teede ja tänavate sulgemise maksu 15,5 miljonit krooni ehk 67,4 protsenti ning parkimistasu 78,5 miljonit krooni ehk 82,3 protsenti planeeritust.

Linna asutuste majandustegevusest laekus aastaga 968 miljonit krooni, mis moodustab 90,6 protsenti planeeritust. Muid tulusid laekus 2009. aastal kokku 55 miljonit krooni, millest suurima osa moodustasid laekumised trahvidest summas 25 miljonit krooni.

Toetusi laekus kokku summas 1,158 miljonit krooni, mis moodustab 101 protsenti rahakäibe plaanis kavandatust. Toetustest ligi 90 protsenti moodustavad sihtotstarbelised vahendid õpetajate palkadeks, toimetulekutoetuseks, koolilõuna toetuseks, kiirabiteenuse osutamiseks jms.

Linna investeerimistegevusest laekus 2009. aastal linnakassasse 250 miljonit krooni ehk 87,9 protsenti prognoositust. Dividende laekus linnale 85 miljonit krooni ehk täpselt nii palju, kui oli kavandatud. Põhivara müügist laekus eelarvesse 92 miljonit krooni ehk 70,6 protsenti kavandatust. Laekumised põhivara müügist jäid oodatust väiksemaks eelkõige tingituna kinnisvaraturu madalseisust ja üldisest majandusolukorrast, mis on vähendanud kinnisvara ostuhuvi ning teisalt ka finantskriisi mõjudest, millega kaasnes võimaluste vähenemine kinnisvara ostutehingute finantseerimiseks.

Finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest laekus 16,8 miljonit krooni ehk 105 protsenti planeeritust. Linn võttis 2009. aastal investeerimistegevuse finantseerimiseks ligi 100 miljonit krooni vähem laenu, finantseerides sama summa osas investeeringuid omavahendite arvelt. Linna vabade rahaliste vahendite jääk oli aasta lõpuks 86 miljonit krooni.