Harrastuslikult püüti 2009. aastal Eestis kokku ligi 15 000 jõevähki ning arvestades jõevähi varude seisu ja püügivõimaluste suurenemist saab tänavu vähisaak olema hinnanguliselt veidi suurem kui mullu.
Harrastajad püüdsid mullu ligi 15 000 jõevähki
15. jaanuar 2010, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal püütud 15 000 vähist üle poole olid mõõdulised ja ülejäänud alamõõdulised, mis vabastati püügil, teatas keskkonnaministeerium. Võrdlusena võib välja tuua, et 2007. ja 2008. aastal püüti kõigest 4000 ja 5500 vähki, millest mõõdulisi oli vastavalt 1500 ja 2600.
Eelnevate aastate väikest saaki saab suures osas põhjendada vähipüügikeeluga Saaremaal, mis on parim vähipüügipiirkond Eestis. Vähipüügikeeld Saaremaal oli tingitud suurest ohust, et
Vähikatk levib väljapoole katkukollet, mis asus Põduste jõe ja Laugi peakraavi süsteemis.
Sel aastal on vähipüük lubatud kalastuskaardi alusel vaid augustikuus ning püüki lubatakse Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Pärnu maakonnas. Lisaks suurendatakse vähipüügivõimalusi Harju, Saare ja Valga maakonnas.
Vähivarude taastamise eesmärgil ja vastavalt jõevähi kaitse ja kasutuse maakondlikele tegevuskavadele korraldab keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel ca 25 000 ühe- ja kaheaastase jõevähi asustamise mitmetesse vähiveekogusse üle Eesti.
Ehkki viimastel aastatel on siin-seal täheldada vähi arvukuse kasvu, on vähivarud üldiselt Eestis siiski madalseisus. Suurimaks ohuks jõevähi varudele Eestis pole mitte vähi ülepüük, vaid eelkõige vähikatkust tingitud jõevähkide massilised suremised.
Tõsist ohtu jõevähi eksistentsile kujutab ka võõrvähiliikide asurkondade tekkimine Eesti.