Keskkonnaministeerium otsustas anda tänavuseks hooajaks 33 lisaluba huntide küttimiseks, loodushuvilised on aga selle vastu, peljates huntide arvukuse liigset vähenemist.
Loodusmehed on ohtra hundiküttimise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgu anti tänavuseks jahihooajaks välja 140 hundijahi luba, nüüd otsustati numbrit suurendata 173ni, mis ulatub üle poole huntide arvukusest Eestis.
Ökoturismi ettevõtjad on hundijahi lubade suurendamise vastu, sest nende arvates võib see viia võsavillemite arvukuse alla minimaalse arvu. «Arvestada tuleb ka jahipraagi, salaküttimise ja arvukuse hindamise veaga,» leidis ökoturismi ettevõtjaid ühendav klaster.
Jahihooaja algul ei suudeta huntide arvukust nii täpselt hinnata kui pärast lume mahatulekut, seetõttu antakse jahilubegi kahes jaos - esialgu ettevaatlikumalt, hooaja keskel täpsustatud andmete põhjal lisa.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul tugineti otsuse tegemisel ulukiseireosakonna täpsustatud andmetele, mis peab nende kiskjate arvukuseks tänavu 270 looma. «See võimaldab viia hundi arvukuse vahemikku 100-200 hunti,» märkis ta.
Eestimaa Looduse Fondi ekspert Rein Kuresoo ütles pärast ministeeriumi selgituste ärakuulamist, et talle tundub endiselt see number liiga suur. «Jäi selline tunne, et natuke liiga palju on selles otsuses läbipaistmatust ja vähe ökoloogilisi argumente. Võib-olla on praegu jahimeeste surve liiga suur, aga see on mu isiklik mulje,» märkis ta.
Majanduslik kahju
«Prioriteediks on suunata küttimine eelkõige eelmisel sügisel tekitatud kahjustuskohtadesse,» sõnas Niittee, tuues välja, et mullu tegid huntide põllumajandusele rekordilise kahju - 1,2 miljoni krooni ulatuses.
Kuresoo teada on suurim probleem huntidega Palamusel, kus kiskjad murdsid maja sadakond lammast. «Mujal nii drastilist olukorda pole.»
Hunte Eesti üheks suurimaks loodusturismi magnetiks pidav ökoturismi klaster leiab, et nimetatud kahjudest võib 80 protsenti panna kahes maakonnas tõenäoliselt kahe hundikarja tegutsemise arvele ning seda ei saa tuua põhjenduseks kogu Eestis huntide ulatuslikumaks küttimiseks. Pealegi leiavad nad, et otsuseid ei saa teha ainult rahalisele kahjule taandades.
Hundid Eestis:
• Hundi populatsiooniks hinnatakse 270 isendit
• Sügisel andis keskkonnaamet 140 luba huntide küttimiseks
• 15. jaanuaril tõstis keskkonnaministeerium küttimislimiiti 173 hundini
• Suurkiskjate kaitsekorralduskava näeb ette huntide mõistliku arvuna 100-200