/nginx/o/2009/07/20/209589t1h4b7b.jpg)
Poliitikaekspert Tõnis Saarts leiab, et valimiste ühildamise riske tuleb tõsiselt kaaluda, kuna kohalik poliitika ja üleriigiline poliitika on siiski erinevad asjad.
Saarts: ühendvalimised jätavad kohaliku elu vaeslapse ossa
/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
19. jaanuar 2010, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks pluss, mis valimiste ühildamisel võiks olla, oleks valimistest osavõtu suurenemine ja seda just kohalikke või siis Europarlamendi valimisi silmas pidades,» ütles Saarts. Valimiste ühildamine mobiliseeriks kodanikke aktiivsemalt valimiskastide juurde tulema, kuna riigikogu valimisi peetakse kaalukamates, kui kohalikke valimisi ning kohalikke omakorda tähtsamateks europarlamendi omadest.
Rohkem miinuseid näeb Saarts kohalike ja riigikogu valimiste ühildamise juures. «Siin on tõesti oht, et see marginaliseeriks kohalikud valimised ja kohaliku poliitika - erakonnad keskenduksid rohkem suurtele üleriigilistele loosungitele ning arutelud kohalike probleemide üle jääksid vaeslapse ossa,» ütles ta. Tuleb mõista, et kohalik poliitika ja üleriigiline poliitika on siiski erinevad asjad ja kuna kohalik demokraatia pole Eestis just ülitugev, siis võiks valimiste ühildamisest tulenevaid riske tõsiselt kaaluda.
«Ühildamise poolt näib rääkivat siiski väide, et nii jääb vähemaks valimiskampaaniaid ja poliitikud saavad keskenduda sisulisele tööle valimisvahelisel ajal,» märkis Saarts.
Kui kohalikud ja parlamendivalimised on ühildatud, siis võib tekkida kalduvus hääletada pigem nende poolt, kes on just riigi tasandil nähtavamad. Seega mõnevõrra paremasse seisu võib see seada just suurerakonnad. «Neile oleks ühendatud valimised kasulikud ja mugavad ka muus mõttes - vaja on korraldada vaid üks massiivne kampaania, milleks suurparteidel on taas rohkem ressursse kui väiksematel. Niisiis võib paremerakondade ettepanek olla kantud küll siirast murest Eesti riigi käekäigu pärast, kuid kindlasti pole see mure täiesti omakasupüüdmatu,» leidis Tõnis Saarts.