Europarlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni büroo liige Tunne Kelam väljendas muret olukorra üle, milles uue Euroopa Komisjoni liikmekandidaatide hindamisel on oodatust tugevamini esile kerkinud parteipoliitilised kaalutlused.
Kelam: volinikukandidaatide kuulamised triivisid põhiülesandest kõrvale
19. jaanuar 2010, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praeguses olukorras on eriti oluline teadvustada, et Euroopa Komisjon on põhimõtteliselt neutraalne kolleegium, mille liikmed on kohustatud edendama Euroopa
Liidu huve tervikuna ning jätma tagaplaanile niihästi erakondlikud kui ka rahvuslikud kaalutlused,» ütles Tunne Kelam pressiesindaja vahendusel.
Komisjon on Tunne Kelami sõnul 27-liiikmelise riikideühenduse mootor, kes koordineerib Euroopa Liidu pädevusse antud valdkondi ja on peamine seaduste algataja ning Euroopa Liidu põhialuste garanteerija.
«Meie kõigi huvides on tugev, asjatundlik ja tõhus komisjon,» ütles Kelam. «Seda on võimalik moodustada vaid siis, kui parlamentaarsetel kuulamistel keskendutakse kandidaatide kompetentsusele ja usaldusväärsusele ning ollakse valmis tõusma kõrgemale erakondlikest või sugupoolte vahelistest argumentidest.»
Tunne Kelami sõnul on murettekitav mitmel juhul ilmnenud tendents klaarida komisjoni ametissekinnitamise käigus poliitilisi jõuvahekordi või siis mööda vaadata
liikmekandidaadi nõrkustest üldise tasakaalu huvides.
«Kui kandidaat jätab kuulamisel nõrga mulje, siis peab Euroopa Parlamendi komisjon selle ka välja ütlema,» väitis Kelam. «Euroopa Parlament suudab oma parlamentaarse kontrolli ülesannet kõige mõttekamalt täita siis, kui kandidaate hinnatakse eeskätt nende pädevuse ning konkreetse tegevuskava põhjal.»
Poliitilise tasakaalu ja prestiiži säilitamisele orienteeritud poliitika madaldab Kelami sõnul parlamendi rolli ning pärsib objektiivset hindamist.
«Fakt on see, et kandidaatide vahel on üsna suured erinevused,» tõdes Kelam. «Hea näide on see, et tõeliselt kompetentsete kandidaatide hindamisel on saavutatud selge üksmeel, olgu see siis Hispaania sotsialist Joaquín Almunia, Prantsuse konservatiiv Michel Barnier või Belgia liberaal Karel De Gucht.»
«Kui Bulgaaria kandidaadi Rumjana Želeva esinemisel jäi vajaka veenvusest, siis ei tohiks silmi sulgeda ka palju tõsisema probleemi ees, milleks on Euroopa Liidu
välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashtoni ilmne ebakompetentsus temale usaldatud valdkonnas,» osutas Kelam Financial Timesi koostatud tabelile, milles Catherine Ashton pälvis ühe kõige madalamatest reitingutest.
Euroopa Parlamendi hääletus komisjoni koosseisu üle, mis pidi toimuma 26. jaanuaril, lükkub edasi seoses Bulgaaria volinikukandidaadi Rumjana Želeva otsusega oma kandidatuur tagasi võtta.