Tartu Ülikooli professor Vello Pettai nentis, et kui valimiste ühildamisega lubatakse väiksemaid valimiskulusid, siis peaks vähendama ka erakondade riigifinantseerimist.
Pettai ühendvalimistest: võimenduks hiiliv tsentraliseerimistendents
20. jaanuar 2010, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pettai märkis, et valimiste ühendamise põhilised ohud ja eelised on nende poolt juba välja toodud. «Ma sekundeeriksin vaid Kübara (Urmo Kübara - toim) öeldule, et valimiste ühendamise puhul jäävad kindlasti varju kohalike omavalitsuste teemad,» ütles Pettai. «Kes näiteks hakkaks Tallinna liikluskorralduse või Tartu koolide üle arutama, kui kogu aeg on mitte ainult poliitikute, aga kindlasti ka meedia fookuses üleriigiline valimisvõidujooks?» küsis ta.
Kindlasti ei ole ka kampaania Pettai hinnangul piisavalt pikk, et käsitleda adekvaatselt mõlemaid tasandeid. Kõik see vaid võimendaks juba hiilivat tsentraliseerimistendentsi Eesti poliitilises süsteemis.
Raha kokkuhoidu saaks saavutada vaid siis, kui seoses reformiga vähendataks ka erakondade riigifinantseerimist. «See oleks ju vaid loogiline. Kui parteid lubavad, et tänu valimiste ühendamisele valimiskulud vähenevad, siis ei pea kindlasti edaspidi andma neile nii palju riigiraha. Ent ma kuidagi kahtlen, kas antud aspekt võetakse erakondade poolt päevakorda,» rääkis Pettai.
Mart Laari märkus, et valimised on ühildatud mitmes teises demokraatias on Pettai sõnul õige, ent samas on teaduslikud uuringud Põhjamaades näidanud, et pika peale hakkavad üleriigilised valimised tasandama erinevusi kohalikul tasandil. «Vaikselt hakkab toetus erakondadele olema sama igas linnas ning peegeldama üsna hästi seda, mis ta üleriigiliselt juhtub hetkel olema. Kindlasti tuleb siin nende teiste riikide kogemust uurida, enne kui uisapäisa aasta lõpuks põhiseadust muutma hakata.»