«Mu sisetunne ütles, et praegu on talgute korraldamine õigem. Ja eks töö ongi see asi, mille kaudu inimesed oma väärtushinnanguid saavad kokku panna. Läbi ühise tegevuse loodan, et saame ka inimeste vahelisi erisusi väiksemaks,» lootis Nõlvak, et talgudki kannavad sama eesmärki kui sügisel kaalutud eesti- ja venekeelse elanikkonna dialoogi loomine.
«Üle-eelmine aasta [kui «Teeme ära» raames koristati metsi prügist - toim] näitas, et praktiline töö lähendab inimesi, on see väärtus mõlema rahvuse jaoks,» leidis Nõlvak.
«Aeg on raske praegu. Raskel ajal on ka muidu kodus norutajaid rohkem. Sõnum, mida peaksime praegu ütleme, et isegi kui raha ei ole, saab ühiselt ikka asju edasi teha,» põhjendas ta.
Tänavusel eestvedamisel kandvat teemat polegi - kuni märtsi lõpuni registreeritakse ettepanekuid, kes mida enda juures teha soovib. Huvitavaid ideid olevat aga olnud palju ja seetõttu ühega ei piirdutudki.
Külale külla või mälestusmärke puhastama
Nõlvaku sõnul paljastab partnerite nimekiri, millised olid peamised väljakäidud ideed: «Kodukant plaanis teha Eesti külade tutvustamist, see oleks olnud selline külale külla kutsumise mõte,» tõi ta näite.
RMK on metsaistutamise talguid korraldanud aastaid, Eestimaa Looduse Fondil on pikk loodustalgute tegemise kogemus - nad käivad looduskaitsealadel rohtu niitmas, koristamas või muud moodi hooldamas ning seda soovisid nad tänavugi teha.
«Muinsuskaitse ümarlaual on mälestusmärkide asi hinges - Eestis on räämas paljud objektid, mis võiksid meie minevikku meelde tuletada.»