Eestlaste tunamullune ettevõtmine, mille käigus koristati ühe päeva jooksul metsadest ja teede äärest ligi kümme tuhat tonni prügi, ärgitas vähemalt kuut riiki kavandama tänavu samasugust ettevõtmist.
Eesti eeskujul koristab tänavu prügi kuus riiki
21. jaanuar 2010, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3. mai 2008, mil viiskümmend tuhat eestimaalast võttis ette üleriigilised prügikoristustalgud, jättis nii sügava jälje, et see ei jäänud märkamata isegi väljaspool Euroopat.
Nüüd plaanivad «Teeme ära» kampaaniast innustust saanud Portugal, Rumeenia, Sloveenia, India ning Läti ja Leedu samasugust ettevõtmist. Lätil ja Leedul pole see siiski esimene kord niisuguseid talguid korraldada.
«Me ootame osa võtma 200 000 inimest ehk ligi 10 protsenti elanikkonnast,» märkis Sloveenia suure koristuspäeva üks korraldajatest Nara Petrovič. «Pole kahtlustki, et see saab olema aasta tähtsaim sündmus Sloveenias.»
Suured eesmärgid
«Kuulsin Eesti aktsioonist ühel kokkutulekul Soomes. See inspireeris mind ja ma rääkisin sellest oma tuttavatele,» meenutas Petrovič. Ideest võtsid tuld mitmed inimesed ja organisatsioonid ning praeguseks on sellele üksnes Facebookis 26 000 toetajat.
Petrovič kinnitas: Eesti meeskonnalt on eelkõige õpitud, et kõige tähtsam edufaktor on entusiasm.
Lätlased korraldasid esimese suure koristuspäeva 2008. aasta septembris ja mullu uuesti. Eestist alguse saanud idee võib ringiga omakorda muutuda eeskujuks meile endile.
«Eesmärk on kümne aasta jooksul teha Läti ja kogu Balti regioon puhtaimaks kohaks maailmakaardil,» märkis koristuspäeva juht Vita Jaunzeme.
«Majanduslik olukord ja õhkkond ei ole meie riigis kuigi hea ja selle parandamiseks on vaja koostöötamise vaimu,» rääkis koristuspäeva korraldamisega seotud Läti presidendi Valdis Zaltersi nõunik Kristina Pelsa.
Nimelt on Lätis üritusele väga tugev presidendi toetus. «Valitsus ei suuda inimeste toetuseta ise suurt midagi teha, eriti kui puudub vastastikune usaldus,» tõdes Pelsa. Kahe aasta eest asus Lätit prügist puhastama ligi viiskümmend tuhat inimest, tänavu oodatakse veerand miljonit vabatahtlikku.
Rumeenia koristuspäeva korraldaja Liana Buzea märkis, et veel pole teada, kui palju võiks inimesi 18. septembril talgutest osa võtta. Aga kuna Rumeenia on ligi 5,26 korda suurem kui Eesti, peaks koristajaid olema rohkem kui 50 000. Buzea sõnul on nad ettevõtmise korraldamisel eestlastelt palju abi saanud.
India on liiga suur, et korraldada üleriigilisi talguid, kuid plaan on koristada 14 miljoni elanikuga New Delhit. Esimene aktsioon peaks olema juba sel laupäeval, järgnevate kuude jooksul võetakse ette erinevad linnaosad. Mitu koristuspäeva rohkem kui 15 000 inimese abil on juba olnud India suuruselt kolmandas linnas Bangalores.
Rahvusvaheline konverents
Portugali 20. märtsi koristuspäeva moto kõlab: «Teeme Portugali ühe päevaga puhtaks ühtegi eurot puutumata». Ürituse mitteametliku esindaja Luis Amarali sõnul said nad inspiratsiooni Youtube’i üles riputatud «Teeme ära 2008» videost.
«Minu hinnangul pani «Teeme ära» kampaania Eesti kaardi peale,» rääkis Amaral. Ta ei osanud kindlalt pakkuda, kui palju vabatahtlikke võib kokku tulla, kuid loodetakse 100 000 – 150 000 inimest. Amarali sõnul pole Portugalis midagi sarnast varem tehtud.
Sel nädalavahetusel on Tallinnas «Teeme ära» rahvusvaheline konverents, kus osalevad kampaania uued riigid ning Läti ja Leedu, et vahetada kogemusi ja panna kokku virtuaalne riigikoristamise käsiraamat, kuna paljud maad maadlevad sarnaste probleemidega.
«Teeme ära 2008» meediajuht märkis, et huvi on ilmutanud teisedki riigid. «Väga aktiivselt on hakanud viimasel ajal tegutsema ka näiteks Serbia ja Tšehhi, kuid nende puhul pole kindel, kas juba sel aastal tegudeni jõutakse,» märkis Urm.
Kommentaar
Rainer Nõlvak
«Teeme ära» eestvedaja
«Teeme ära» eestvedaja
Tore, et meilt on eeskuju võetud. Huvi on suur, kuid samas tekib sellega ka väike kohustus. Nende inimestega, kellega me projektide raames kokku puutume, on hästi lihtne suhelda.
Alates Serbiast, Portugalist kuni Indiani – nad on mõttekaaslased. Neile ei pea seletama, miks peaks riigile appi tulema. Nad tunnevad, et peavad midagi tegema, sest prügi on liiga palju.
Me püüame üheskoos leida head mudelit riikide jaoks, kus seda ei ole veel tehtud või kus peaks midagi kohandama. Igal pool on tegevusi, mida on meist paremini tehtud või plaanitakse teha. Nii tahame läbi viia ühise ajurünnaku.
Laupäeval Tallinnas peetav rahvusvaheline konverents on selles suhtes huvitaval ajal, et samal päeval korraldatakse Indias New Delhis esimene pilootkoristus. On tore, et sellises riigis, kus seda on väga vaja, samuti koristatakse.
Ka Eestis võiks kahtlemata uuesti prügikoristustalgud teha. Eelmisel aastal olime liiga läbi, sest tegime ikkagi meeletu töö. Tundub, et inimestel hakkab eluvaim taas sisse tulema, ning koristada on vaja. Piinlik oleks ju, kui teised tulevad suvel meilt õppima ja näevad, et metsa all vedeleb laga.