Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Eesti inimene pole annetustega kitsi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Äsjases Haiti maavärinas kannatanute toetuseks on eestlased teinud annetusi seinast seina – 25 kroonist
15 000 kroonini. Kokku on eestlased annetanud ligi kolmveerand miljonit krooni.
Äsjases Haiti maavärinas kannatanute toetuseks on eestlased teinud annetusi seinast seina – 25 kroonist 15 000 kroonini. Kokku on eestlased annetanud ligi kolmveerand miljonit krooni. Foto: AFP / Scanpix

Kuigi eestlast on peetud kadedaks ja külmaks põhja­maalaseks, ei ole Eesti Punase Risti esimees Riina Kabi sellega nõus. «Ma ei tea, miks nad räägivad kadedusest,


Eesti inimene teab, mis on õnnetus, ning on sealjuures väga osavõtlik ja abivalmis raha annetama,» ütles ta.



Seda näitab ka ÜRO silmis üheks suurimaks katastroofiks nimetatud Haiti maavärin, kus eestlased on Punase Risti kaudu annetanud abivajajaile üle poole miljoni krooni. Koos UNICEFi annetustega aga küündib summa kolmveerand miljoni kroonini.



UNICEFi esindaja Eestis Toomas Palu ütles, et eestlased annetavad seinast seina summasid – 25 kroonist kuni 15 000 kroonini. Tema sõnul aitab hädasolijaid ka veerandsajakroonine annetus, näiteks selle summa eest saab üks Haiti laps endale kooliminekuks vajalikud asjad.



Läbi aegade kõige rohkem annetasid eestlased 2005. aasta Aasia tsunamikatastroofis kannatanutele – üle nelja miljoni krooni. Järgnevad Gruusia enam kui kolme miljoniga ning Beslani pantvangidraamas kannatanutele annetatud üle pooleteise miljoni krooni.



Eesti Punase Risti peasekretäri Riina Kabi sõnul ei ole ta oma 18-aastase praktika jooksul seda kohanud, et eestlased üldse raha ei annetaks. «Eesti inimene on osavõtlik, ta saab väga hästi aru, mis on halb,» nentis ta.



Kabi meenutas, kuidas 1999. aasta Türgi maavärinas kannatanutele annetas enamik inimesi 25 krooni kaupa. Poolteist aastat tagasi Gruusia abistamiseks aga annetasid eestlased rohkem, sest inimeste majanduslik olukord oli lihtsalt parem.



«Igaüks annab nii palju, kui ta suudab ja võib,» nentis Kabi. Kui Gruusia toetamisel oli keskmine annetus 600–700 krooni, siis praegu Haiti katastroofis kannatanutele on keskmiseks annetuseks 300–500 krooni.



Kui võrrelda Eesti riiki teiste Euroopa maadega, oli Eesti rahvaarvu võrdluses 2005. aasta tsunamikatastroofi ohvritele annetamisel Ida-Euroopa riikidest kolmandal kohal ning üldises Euroopa järjestuses viiendal.



«Island on olnud läbi aegade väga suur annetaja,» nentis Palu. Ning isegi praegu, kui saareriigil ei lähe kõige paremini, on islandlased annetanud Haitile ligi 400 000 eurot.



Kabi toonitas, et eestlastesse on teiste maade Punase Risti töötajatel väga lugupidav suhtumine. Ka Läti Punase Risti peasekretär olevat kurvaks muutunud, kui kuulis, kui palju on Eesti nüüd katastroofis kannatanute abistamiseks annetanud, sest naaberriigi annetused jäävad 5000 euro kanti.

Tagasi üles