Õpetajad kangutavad uut matemaatika riigieksamit

FOTO: Lennart Rikk

Matemaatikud soovivad muuta äsja kodanikeühenduste pahameeletormi kiuste valitsuses kinnitatud riiklikku õppekava, sest uus kohustuslik riigieksam ei käi nende hinnangul kavandatava õpetamiskorraga kokku. 


Uus õppekava annab nimelt võimaluse õpetada kahte eraldi ainet - lai ja kitsas matemaatika - , millest esimene on rohkem ettevalmistus ülikooliks ja teine mõeldud ülejäänud õpilastele, olles ühtlasi lihtsam.

Matemaatika ainekava koostanud töörühma juhtinud Tartu Ülikooli õppejõu Sirje Pihlapi sõnul soovivad nii Eesti Matemaatika Selts kui matemaatikaõpetajad, et õppekava muudetaks ja kumbki aine saaks eraldiseisva riigieksami, olles valmis alustama idee toetuseks kas või allkirjakampaaniat.

«Kui on otsustatud, et matemaatika riigieksam on kõigile kohustuslik, siis see võiks siiski olla kas kitsast või laiast matemaatikast, vastavalt sellele, millist õppeainet õpilane õppis,» kirjutas Eesti Matemaatika Seltsi esimees Raul Kangro seltsi nimel riigikogu kultuurikomisjonile.

«Ei oleks ju probleemi teha samal päeval mõlemad eksamid. Meie arvates võiks õpilane ise otsustada, kumma eksami ta valib,» lisas ta.

Kangro väitel ei tähenda lai kursus seda, et võetakse kitsas matemaatika (8 kursust) ja sellele lisatakse 6 kursust uusi teemasid.

«Kõik laia matemaatika kursused on sisult, käsitluse sügavuselt ja käsitluslaadilt kitsa matemaatika omadest erinevad. Seda ka juhul, kui kursuse nimi on sama.»

Kangro sõnul on meie naaberriikides mitme eraldi eksami võimalus olemas - Soomes on kaks eksamit, Sankt-Peterburgis neli (seal õpetatakse ka neljal tasemel).

Sirje Pihlapi sõnul on mõeldav ka, et äsja kohustuslikuks kuulutatud lihtsam matemaatika riigieksam kaob koos muudatusega üldse ära või asendub õpilasliidu pakutud loodusteaduste koondeksamiga.

«Üks variant on küll, et matemaatika eksam ei olegi kohustuslik,» rääkis Pihlap, lisades, et õpetajad pole selles küsimuses veel seisukohta kujundanud. «See võib olla läbirääkimiste küsimus.»

Ta märkis samas, et pooldab isiklikult seda, et kõik koolilõpetajad teevad matemaatika riigieksami, sest reaalainete õppimine korrastab mõtlemist.

«Matemaatikat läheb mingil määral igal inimesel vaja. 9. klassi eksam on kõigile kohustuslik ja tehtud nii, et kõik saavad tehtud ja ka rõõmu tunda.»

Kuigi allkirjade kogumisest muudatuse toetuseks on Pihlapi sõnul tõsiselt juttu olnud, on sellest esialgu loobutud, kuna haridusministeerium on lubanud kahe eksami küsimust arutada ning teiseks soovitakse oodata ära, millise kuju võtavad arutelud riigikogu kultuurikomisjonis.

Eelmise aasta lõpus lahutas haridusminister Tõnis Lukas õppekavad riigikokku toppama jäänud suuremast põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning üle-eelmise nädala neljapäeval võttiski valitsus õppekavad oma määrusega vastu.

Selle kohaselt peavad õpilased tegema gümnaasiumi lõpus kolm riigieksamit - emakeele, võõrkeele ja matemaatika küpsustesti. Ülejäänud ainete riigieksamid kaovad.

Eesti Õpilasesinduste Liit on teinud ettepaneku asendada riigieksamid küpsuseksamitega, mille sooritamine poleks seotud gümnaasiumi lõpetamisega ja kõrgkooli kandideerimisega.

Nende hinnangul peaks matemaatika eksami asemel olema laiemaulatuslikum test, mis hõlmaks lisaks teadmisi elukeskkonnast laiemalt, lähtudes füüsikast, keemiast, bioloogiast ja geograafiast.

Esimesed tähtajad koolidele on seatud 2011/2012. õppeaastaks, kui uuendatud õppekavale lähevad üle põhikooli 1., 4. , 7. klassid.

Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014. õppeaastaks.

Tagasi üles