Volikogu määras Katrin Saksale 26 000 krooni suuruse hüvitise

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavolikogu aseesimees ja sotsiaaldemokraatide esindaja Tallinna koalitsiooninõukogus Katrin Saks.
Linnavolikogu aseesimees ja sotsiaaldemokraatide esindaja Tallinna koalitsiooninõukogus Katrin Saks. Foto: Peeter Langovits.

Tallinna linnavolikogu määras oma tänasel istungil volikogu sotsiaaldemokraadist aseesimehe Katrin Saksa hüvitise suuruseks 26 040 krooni kuus.


Siiani oli volikogu aseesimehe hüvitis sama suur kui volikogu alaliste komisjonide esimeestel ehk 3000 krooni. Peale selle sai ta veel linnavoliniku tasu pisut üle 6000 krooni kuus.

Nüüd jääb volikogu aseesimees nendest tasudest ilma ning edaspidi saab ta vaid hüvitist, mille suurus on 26 040 krooni, millest võetakse maha tulumaks. Otsus rakendub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2010.

Volikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Martin Kuke sõnul riivab volikogu aseesimehele määratav palk rahva õiglustunnet. Kuke sõnul on üllatav, et Tallinn on headel aegadel saanud hakkama ilma suure palga maksmiseta volikogu aseesimehele.

«Nüüd aga, kui asjad on tõeliselt halvad ja raha ei jätku muuhulgas isegi lasteaedade ega huvialakoolide toetamiseks, leitakse järsku raha, et maksta Katrin Saksale ülikõrget palka,» lausus Kukk.

Kuke sõnul moodustab Katrin Saksa nelja aasta palgakulu kokku ligi 2 miljonit krooni. «See on täpselt sama suur summa, kui on linnaeelarves sel aastal ette nähtud kõigi Tallinna lasteaedade renoveerimiseks kokku. See on groteskne ja maksumaksja rahaga häbiväärne ringikäimine. Tegemist on konkurentsitult kõige paremini tasustatud sotsiaalse töökohaga,» lisas Kukk.

Reformierakondlane Ants Leemets leidis, et ebamääraste tööülesannete ja seletamatult suure hüvitisega ametikohta pole mõtet luua. Selle asemel soovitas ta luua volikogu aseesimehele palgaline töökoht, millel on kindlaksmääratud tööülesanded.

«Minu ettepanek on, et mõelgem järgi, kas seda töökohta on reaalselt vaja. Ja kui on vaja, siis peaks olema selge, mis tööd hakkab volikogu aseesimees tegema. Ja kui inimene teeb väärikat tööd, peab ta saama väärikat tasu. Ja võibolla isegi rohkem, kui siin täna arutatud. Selle vastu pole kellelgi midagi, aga see peab olema ikka asjalik töö, mitte nagu nendel reisisaatjatel,» lausus Leemets.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles