Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Liisa Pakosta kõhkleb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetleva kultuurikomisjoni juhi, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda.
Pakosta kahtleb Kreitzbergi suutlikkuses koolireformi eelnõu menetleda
29. jaanuar 2010, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on kõhklusi Peeter Kreitzbergi suutlikkuses eelnõu sisuliselt menetleda, kuna enamikes küsimustes jätab komisjoni juht lihtsalt hääletamata, tehes nägu, et teda polegi ruumis, ta ei söanda olla poolt, ei söanda olla vastu ega isegi mitte erapooletu. Selle palga eest, mida riigikogus komisjonide juhid saavad, võiks vähemalt nii palju tarkust olla, et mingigi oma seisukoht suuta kujundada,» ütles Pakosta IRLi pressiesindaja vahendusel.
Eriti oluline on see tema hinnangul seetõttu, et ees ootavad mitmed põhimõttelised arutelud, näiteks kooli hoolekogude rollist, erakoolide kohast Eesti haridusmaastikul ja mitmes kohas ka seaduseregulatsiooni sootuks ärajätmisega selle märgina, et me ju tegelikult koole ja õpetajaid ühiskonnas usaldame.
Haridusminister Tõnis Lukase erakonnakaaslase ja lastevanemate liidu eestseisuse liikmena tunnustab Pakosta ministri otsust loobuda põhikooli ja gümnaasiumi
lahutamise keskvalitsuse poolt juhitud protsessina. «IRL on Eesti tugevaim hariduserakond ja on loomulik, et vahel pakutakse välja ka tugevaid lahendusi, kuid sama loomulik on ka kohapealsete inimeste arvamustega arvestamine, mistõttu oli otsus etteaimatav.»
Pakosta rõhutab, et probleeme tekitanud muudatus puudutas kogu uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kaduvväikest osa ja nüüd tuleb seadusega kiiresti edasi minna. «Uuest seadusest on nüüdseks saanud tõeline koolis töörahu tagamise seadus, sest erinevalt praegusest on lapse, lapsevanema, õpetaja ja kohaliku omavalitsuse ülesanded, õigused ja kohustused täpselt paigas.»
«Kool tegeleb üha rohkem õpetamise kõrval ka kasvatamisega ja on loomulik, et selles osas tuleb mingid reeglid kokku leppida, et õpetajad saaksid oma igapäevast tööd teha ja et lapsevanemad ei peaks hiljem loodritest laste pärast pisaraid valama,» sõnas ta.
Teise positiivse küljena toob Pakosta välja, et seaduses räägitakse koolist kui lapse arengu keskkonnast, mitte kui torust, mille ühest otsast laps sisse lükatakse,
teises otsas lilledega vastu võetakse ja vahepeal on keegi talle kulbiga tarkust pähe kallanud.