Valk: lõimumist kiirendaksid usuõpetus ja positiivsed kangelased

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagise integratsioonikampaania plakat.
Kunagise integratsioonikampaania plakat. Foto: Peeter Langovits

Psühholoogiadoktor Aune Valgu sõnul aitaksid eestlasi tolerantsemaks muuta näiteks religiooniõpetus ja see, kui meedia mainib rahvust positiivses, mitte negatiivses kontekstis.


«Õppekava, õpikud ja õpetajakoolitus peaks looma olukorra, kus koolis räägitakse mitmekultuurilisusest ja seda mitte vaid negatiivses võtmes. Kindlasti aitab sallivusele kaasa religiooniõpetus,» rääkis Valk Postimees.ee'le.

Tema sõnul on oluline, et koolis tutvustataks kultuuride ja maailmavaadete erinevusi ning religiooniõpetus on üks koht selle tegemiseks - tolerants tekib seal läbi teadmise.

Valk viitas Olga Schihalejeva Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööle, mis näitab, et õpilaste informeeritus religioonist on napp ja religiooniõpetuse kogemus võib avardada õpilaste suhtumist maailmavaatelisse mitmekesisusse.

Valgu sõnul on ka meedia roll juba siin olevate rahvuste vastandamisel või lihtsalt nende vahele piiri tõmbamisel väga suur.

Ta meenutas, et üks venelasest tudeng ütles, et kui ta loeb eestikeelseid ajalehti, siis see on nagu lukuaugust sissepiilumine teise maailma - eestikeelne meedia näeb teatavasti oma sihtgrupina etnilisi eestlasi.

Meedia rõhutab negatiivset

«Kui räägin oma teismelisele pojale venelastesse sallivama suhtumise vajalikkusest, siis on tema vastus, et kõik, mis ta nende kohta kuuleb, on negatiivne,» rääkis Valk.

«Kindlasti on see ka märgata oskamine, aga vahest peaks vene nimega jalgpallurite puhul nende rahvust üle rõhutama ja kriminaalide puhul märkimata jätma.»

Tema sõnul on Eestis vaja positiivset eestivenelase kuvandit ja arutelu eesti identiteedi üle.

«Ka meie võiksime laiemalt arutada küsimuse üle, mida tähendab olla eestlane ja vahest jõuda järelduseni, et see ei pruugi olla teistele vastandumine,» rääkis Valk.

«Võib-olla suudame näha isegi võimalust, et korraga saab olla venelane ja eestlane või mustanahaline eestlane, et väliseestlased on ka eestlased, et suur osa eestivenelasi on eestimeelsed.»

Eesti riiklik identiteet tuleks tema nägemuses lahutada etnilisest nii, et eestlaseks võiks saada kõik, kes tahavad, ning seda sõltumata oma etnilisest taustast ja nahavärvist.

Valgu sõnul pole siiski etnilise kuuluvuse ülerõhutamisel väga suurt vajadust, pigem on probleem see, et etnilist kuuluvust on rõhutatud reeglina negatiivses kontekstis.

Ta ütles, et pole veel kunagi kuulnud, et mõnda vene nimega kurjategijat oleks meedias nimetatud eestlaseks, samas on seda tehtud vene nimega jalgpallurite puhul, keda on nimetatud raadios välisklubiga hea lepingu sõlmimise kontekstis eestlaseks.

Lõhkujad või kangelased?

«Selleks, et positiivne suhtumine ühte teisest kultuurist pärit inimesse laieneks kogu grupile, on vaja, et teda tajutaks selle grupi tüüpilise esindajana. Praegu on nii, et tüüpilise esindajana tajume pronksiöö lõhkujaid.»

Valgu sõnul takistab suletud ja kitsarinnaline ühiskond kindlasti veidi soovimatut immigratsiooni, ehkki see on suuresti paratamatu: sõjapõgenikud, poliitilised põgenikud ei pruugi üldse valida kuhu nad lähevad - nad põgenevad olemasolevast olukorrast.

«Aga ennekõike takistab see välisüliõpilaste ja spetsialistide tulekut, keda on Eestile väga vaja. Sallimatusse riiki ei taheta tulla - ei alaliselt ega ajutiselt.»

Tema sõnul on kõige kurvem see, et sallimatus riigis ei taha elada ka suur osa selle enda elanikest ning need, kes elavad ajutiselt välismaal ja sooviksid muidu tagasi pöörduda.

«Mitu minu head tuttavat on pärast mõneaastast Eestist eemal olemist öelnud, et siinne ühiskond on oma hoiakutes häirivalt suletud,» rääkis Valk.

«Küsigem, kas see on Eestile inimressursi, kontaktide, majanduse, avatuse jne mõttes kaotus või võit, kui välismaal elav eestlane otsustab oma perega siia mitte tagasi tulla, kuna ühiskond suhtub tema mustanahalisse naisesse või eesti keelt purssivasse mehesse sallimatult.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles