Maanteeameti kinnitusel ei ole hetkel märke sellest, et lumerohke talve tõttu tekiks libedusetõrjeks vajalike soolade puudus.
Eestis ei ole märke lumetõrjeks vajalike kloriidide varude lõppemisest
31. jaanuar 2010, 20:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmel pool Euroopas on ebatavaliselt lumerohke talv põhjustanud raskeid liiklusolusid ning toonud lisakoormust soolatehastele, mis teeolude parandamiseks kloriide toodavad.
Aasta alguses ummistasid Inglismaal Middlewichi soolatehase juures liikluse raskeveokid, kes olid saadetud sinna tekkinud lumekriisi tõttu libedatõrjeks soola varuma kogu riigile. Ligi nädalaga sai tehas üle 8000 tonni ulatuses tellimusi kogu riigist.
Samuti on probleeme Hollandis ning Taanis, kus soolatehased saavad tavapärasest suuremaid tellimusi ning on nende täitmisega raskustes.
Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu sõnul tuli pikk talveilm ilmselt üllatusena kõigile ning selleks valmistuda vaevalt keegi oskas.
Kasesalu sõnul ei ole maanteeametil ülevaadet, kui palju erinevatel teehooldusega tegelevatel ettevõtetel lumetõrjeks kloriide varutud on, kuid ettevõtted on lubanud tagada normidega kehtestatud tasemel teeolud. Eestis ei ole seadusega piiratud, kui palju kloriide tohib lumetõrjeks teedele maha panna.
Maanteeameti kehtestatud normide järgi peavad kõik põhimaanteed ning tugi- ja kõrvalmaanteed, mille liiklussagedus on 3000 autot ööpäevas, olema talvel lume- ja jäävabad. See tähendab, et alates lumesaju või tuisu lõpust viie tunni jooksul tuleb teha teedel lumetõrjet ning nelja tunni jooksul libedusetõrjet.
Väiksema liiklustihedusega teedel ei ole nõuded teehooldusfirmadele nii karmid, kuid sellegipoolest tuleb tagada liiklejate ohutus.
Viimaste aastate lumerohkeim talv on probleeme põhjustanud juba paljudele omavalitsustele, kes on suvisteks teetöödeks planeeritud rahasid sunnitud kasutama lumetõrjeks.