Reservõhutõrjujad alustavad õppekogunemist

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotol Eesti õhutõrjujad Soomes laskmas
Fotol Eesti õhutõrjujad Soomes laskmas Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Kirde kaitseringkonna õhutõrjepataljonis algas kolmenädalane õppekogunemine õhutõrjekahuripatareile, millest võtavad osa peamiselt neli aastat tagasi aega


teeninud reservväelased.


«Reservõppekogunemise õnnestumise eest vastutavad tänavu suures osas reservväelased ise. Kui varasematel aegadel olid tundide läbiviimisel ning taktikalistel
harjutustel sageli juhtivates rollides kaadrikaitseväelased, siis seekord anname lõviosa vastutusest reservülematele,» ütles õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu.

«Eile vaatasin ma reservohvitseridele silma ning olen kindel, et nad on valmis seda vastutust võtma ning väärikalt kandma,» vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja tema sõnu.

Tänavuse reservõppekogunemise eripäradest rääkides tõi õhutõrjepataljoni ülem lisaks reservväelaste õlgadel lasuvale vastutusele esile lahinglaskmised, mille raames saavad õhutõrjujad esimest korda pataljoni ajaloos lasta oma põhirelvast õhusihtmärke Eesti territooriumil.

Õppekogunemise raames lasevad õhutõrjujad Nõval merele õhutõrjekahurist ZU 23-2.

«Kui suudame tõestada Eesti inimestele, et midagi hullu ei juhtu, kui Eesti kaitseväelane Eesti maa peal laseb nendest relvadest, mis meile on vabariigi kaitseks antud, siis on lihtsam tulevikus saada kooskõlastusi,» ütles Tikerpuu.

Reservohvitserid kogunesid Tapale juba eile. Nädala pärast liituvad nendega ka reservallohvitserid ning autojuhid, misjärel liitub õppekogunemisega ka üksuse
põhikoosseis. Reservõppekogunemine lõpeb 19. veebruaril.

Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.

Tagasi üles