/nginx/o/2008/07/21/58876t1h95dd.jpg)
Kodakondsus- ja migratsiooniameti andmetel on viimase kolme aastaga oluliselt vähenenud Eesti Vabariigi kodakondsust taotlevate inimeste hulk.
ERR.ee: Eesti kodakondsust soovitakse vähem
/nginx/o/2008/07/22/59176t1h87de.jpg)
21. juuli 2008, 22:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2006. aasta esimeses pooles kirjutasid kodakondsus- ja migratsiooniametile Eesti kodanikuks saamise avalduse 2184 ja eelmisel aastal sama ajaga 1684 inimest, siis tänavu on avaldusi laekunud vaid 1054, vahendasid ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Üks asi, miks inimesed kodakondsuse kasuks tingimata ei otsusta, on see, et nad saavad selle nõndanimetatud halli passiga siin Eestis kõik asjad aetud,» põhjendas kodakondsus- ja migratsiooniameti kodakondsuse osakonna juhataja Koidu Mesilane. «Ja nüüd, kui arvestada seda, et nüüd ligi kuu aega saavad nad ka Venemaale sõita halli passiga, ilma et nad peaksid taotlema Venemaale sissesõidu viisat.»
Venemaaga viisavabaduse otsest mõju Koidu Mesilane siiski hinnata ei osanud, kuna otsusest on möödas alles kuu. Rahvastikuministri nõuniku Eva-Maria Asari sõnul on taotlejate arv vähenenud juba alates 2005. aastast ning tendents jätkub tõenäoliselt ka järgmistel aastatel.
Kodanike põhiline eelis pikaajalise elamisloaga inimeste ees on poliitiline: see tähendab, et ehkki kõik võivad võrdselt hääletada kohalikel valimistel, ei ole halli passi omanikel võimalust osaleda riigikogu valimistel.