Riigikontroll: kultuuri rahastamisel ei järgita kõiki seadusi

Juba teist aastat on spordinõukogu jätnud rahuldamata Lääne-Virumaa spordiliidu taotluse noortespordi toetamiseks.

FOTO: Toomas Huik

Riigikontroll teatas, et nende hinnangul vajab Eesti muusika- ja teatrivaldkonna rahastamine korrastamist.


Riigikontrolli hinnangul ei ole kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja hasartmängumaksu nõukogu kaudu muusika- ja teatrivaldkonna tegevus- ja projektitoetuste jagamise süsteem tõhus, sest kõigi kolme allika eesmärgid, sihtrühmad, toetatavad tegevused ja ka otsustajad on suuresti kattuvad. Samuti ei järgita mitmeid seadusesätteid.

Kultuuriministeerium, kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu on kolm peamist allikat, mille kaudu toetatakse nii riigi- kui ka eraetendusasutusi, teatri- ja muusikaprojekte. Riigikontroll auditeeris peamiselt nende 2008. aasta tegevust, kui kokku eraldati valdkonda üle poole miljardi krooni.

«Kultuuriministeerium ei järgi teatritele ja kontserdiorganisatsioonidele toetuste eraldamisel etendusasutuse seadust. Kontserttegevuse rahastamisel ei järgita sisulisi ega protseduurilisi nõudeid. Teatrite rahastamiseks välja töötatud süsteem ei vasta seaduses kirjeldatud alustele,» teatas riigikontroll.

Kultuuriministeeriumi programme, kultuurkapitali ja väikses mahus ka hasartmängumaksu nõukogu toetusi kasutatakse osaliselt riigietendusasutuste täiendfinantseerimiseks. «Nii ei ole võimalik saada ülevaadet, kui palju tegelikult kulub riigieelarvest rahastatud etendusasutuste ülalpidamiseks.»

Riskid maandamata

Rahastamise eesmärgid on seatud väga üldiselt, seetõttu on riigikontrollil raske üheselt hinnata ühe või teise eraldise tulemuslikkust. Seda enam on oluline, et protseduurilised reeglid toetuste õiguspärase ja läbipaistva eraldamise tagamiseks oleksid paigas ja neid järgitakse. Riigikontroll leidis aga, et teatri- ja muusikakunstile raha jagamisel on olulisi puudujääke. Toetusotsuste tegemisel aga ei järgita haldusmenetluse seadust, otsuste aluseid ega dokumenteerita põhjendusi. «Nii ei saa hinnata otsuste õigus- ja sihipärasust ega tagada rahataotlejate võrdset kohtlemist. Kultuuriministeerium on toetust andnud ka neile taotlejatele, kelle taotlused on puudulikud või kes pole esitanud aruandeid,» märkis riigikontroll.

Kultuuriministeeriumi ja hasartmängumaksu nõukogu sisekontrollisüsteem ei maanda raha jagamise protsessist tulenevaid riske. Ei järgita kohustuste lahususe põhimõtet ega tehta süstemaatilist kontrolli. Raha kasutamise aruannete alusel ei hinnata või polegi võimalik hinnata toetuse kasutamise sihipärasust.

Riigikontroll järeldas, et kuna kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ning hasartmängumaksu nõukogu toetustel pole selgelt üksteisest eristuvat rolli ning kontrollisüsteemid ei suuda alati tagada raha õigus- ja sihipärast kasutamist, siis puuduvad piisavad põhjendused kolme eraldiseisva süsteemi ülalpidamiseks.

«Auditeeritavad nõustusid küll enamiku riigikontrolli soovitustega, kuid kultuuriminister ei pidanud vajalikuks muuta raha jagamise ja kasutamise kontrolli süsteemi. Minister ei nõustunud riigikontrolli hinnanguga, et raha jagamisel ja kasutamise kontrollimisel esineb huvide konflikte ning süsteem ei ole tasakaalustatud,» teatas riigikontroll.

Kolmandik rahast etendus- ja kontserttegevusele

Kultuuriministeerium andis 2008. aastal ligi kolmandiku kõigist eraldistest etendus- ja kontserttegevusele. 2008. aastal toetati teatrivaldkonda 227,7 miljoni krooniga, muusikavaldkonda 217,4 miljoni krooniga (sellest 49 protsenti ehk 105,8 miljonit krooni moodustas tegevustoetus rahvusooper Estoniale). Lisaks jagati projektitoetustena muusika- ja teatrivaldkonnale 13,8 miljonit krooni.

Kultuurkapitali heli- ja näitekunsti sihtkapitali kaudu jagati 2008. aastal toetusi 49 miljonit krooni, sellest helikunsti sihtkapitali kaudu 26 miljonit ja näitekunsti sihtkapitali kaudu 23 miljonit krooni. Taotlusi esitati kahte sihtkapitali kokku 2230, millest rahuldati 1429.

Hasartmängumaksu nõukogu kaudu toetati 2008. aastal etendus- ja kontserttegevusega seotud projekte ligikaudu 1,5 miljoni krooniga. Kokku toetati 75 teatrit ja kontserdiorganisatsiooni.

Tagasi üles