Illegaalide surve Eesti piiridele on suurenenud
Vaata ERR.ee videot!

Illegaalsed immigrandid.

FOTO: SCANPIX

Statistika näitab, et illegaalsete immigrantide surve pääsemiseks Eestisse ja siit edasi Põhjamaadesse on suurenenud.

ETV saade «Pealtnägija» tõdes viidates piirivalve- ja politseiameti statistikale, et mitmed rahvusvahelised grupeeringud üritavad võltsitud passide ja viisadega läbi mitme inimveokanali smugeldada Eestisse ja siit edasi Põhjamaadesse järjest rohkem Aasia riikide kodanikke, teatas ERR Uudised.

Harku väljasaatmiskeskuse juhi Toomas Kuuse sõnul on praegu võrreldes 2003. aastaga toimunud nende «klientuuris» viiekordne muutus. Nii oli varasemalt keskuses põhikontingent pärit Venemaalt ja endistest liiduvabariikidest, kuid praegu valdavalt Afganistanist ja muudest nn eksootilistest paikadest.

«Võib öelda, et Afganistani kodanikud tekkisid mullu suvel ja kevadel. Varem nende riikide kodanikke ei olnud, samuti süürlasi ja palestiinlasi,» nentis Kuuse.

«Pealtnägija» tõdes, et eksootiliste illegaalide tulek algas nii äkki, et keskuse juht seisis sügisel silmitsi kentsaka probleemiga ehk kust leida araabiakeelset kirjandust, sest lõviosa uuselanikest ei osanud silpigi inglise või vene keelt.

Kuuse hinnangul on illegaalsete immigrantide invasioon kaugetest Aasia riikidest Eestisse tegelikult alles alguses. «Noh, ma ei ütleks, et asi hullemaks läheb, lihtsalt me oleme nüüd kaardil, meid on leitud. Me jääme tee peale ette või olemegi sihtriik,» tõdes Kuuse.

Statistika kohaselt tabati Eestis 2008. aastal 57 illegaali ning mullu juba 134, kuid seni pole teada niiöelda läbilipsanute hulk. «Euroopa kontekstis meie numbrid on väikesed, kuid Eesti kontekstis on see kasv olnud ikkagi väga märgatav. Ja ei ole näha, et asi liiguks paremuse poole, pigem ikkagi surve tõuseb,» nentis PPA Piirivalveosakonna välispiiri teabebüroo juht Indrek Jõgi.

Samas jõudis piirivalve jälile neljale erinevale kanalile, mille kaudu üritasid eksootiliste riikide kodanikud Eestisse pääseda ning paljastasid kolm grupeeringut, kes Eesti poolel pagulaste vedu organiseerisid.

Praeguseks on neist jõukudest kaks saanud kohtus süüdimõistvad otsused ning kolmanda suhtes käib eeluurimine Eestis ja Soomes. Nii on praeguseks saanud süüdimõistva otsuse kaks aserite jõuku, kes said mullu sügisel kuni pooleaastased reaalsed vangistused afgaanide smugeldamise eest.

Riigiprokurör Lavly Lepa sõnul saab rääkida sellest, et Eestis on inimismugeldamises kahtlustatavatena vahi all neli Lätist pärit inimest. «Praegu on vaja selgitada, kas need inimesed on Eestis seotud inimeste ebaseadusliku toimetamistega üle riigipiiride. Ja loomulikult, kuidas süsteem toimib, kust saadakse raha, milline on see kriminaaltulu, mille need inimesed hangivad läbi sellise tegevuse,» ütles Lepp.

Lepa sõnul ei ole välistatud, et keegi teenib inimsmugeldamisega suuri rahasummasid.

Võru ja Põlva prokuröride andmetel maksid Eestisse smugeldatud pagulased 8000-15 000 dollarit ehk kuni 150 000 Eesti krooni, et jõuda Afganistanist lõpuks Põhjamaadesse.

«Pealtnägija» märkis, et illegaalide surve Eesti riigile on oluliselt kasvanud ning seni on Eesti pagulastele vaid transiitmaa. Samas näitavad faktid, et Eestist võib peagi saada ihaldatud õnnemaa, sest juba mullu palus siin varjupaika 40 illegaali.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles