Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul on linnal väga palju prioriteetseid tegevusi, mille käekäik ei sõltu kuidagi võimalikus pealinna staatuse seadusest.
Raudne pealinna seadusest: deklaratiivsel seadusel pole mõtet
4. veebruar 2010, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudne märkis, et Tallinn on tavapärasest kohalikust omavalitsusest erinev ning see tulenebki sellest, et tegemist on pealinnaga. «Seda võiks reguleerida eraldi seadusega, kuid samas pole ükski eluline areng või funktsioon selle seaduse puudumisest takistatud. Tallinna linnal on kümneid muid tähtsaid tegevusi ja prioriteete, mis üldse ei sõltu selle seaduse olemasolust,» rääkis Raudne.
Ta sõnas, et kui mingit seadust teha, siis peaks seal täpsemalt kokku leppima justnimelt need asjad, millest tulenevad Tallinna erisused. «Ühelt poolt on ta täiesti tavaline kohalik omavalitsus oma teede ja tänavatega. Samas on ta aga väga oluline liiklussõlm. Siin asub kogu Eestit teenindav sadam, lennujaam, valitsusasutused. Võiks võib olla rohkem reguleerida, kuidas riik ja Tallinn nende ühisfunktsioonide rahastamisel suhtestuvad,» ütles Raudne. Deklaratiivsel seadusel pole tema sõnul mõtet.
Raudne möönis, et rahastamine on seni toiminud tavapäraselt, riik on linna palju aidanud ja aitab ka edaspidi. «Olgu siis läbi eurorahade, läbi oma finantseerimise.»
«Tallinn ütleb sageli, et me oleme pealinn ja kanname seda vastutust ja koormat. Samas oleks iga teine omavalitus selle nn koorma kandmisest, sest sellega on seotud ju töökohad ja raha.»
Raudne rääkis, et Tallinna volikogus on teemast juttu olnud, kuid see on seni toimunud retoorilisel tasandil. «Iseenesest võiks see seadus olla ilus ja midagi reguleerida ja anda eraldi staatuse, aga selle puudumisest seda midagi takistatud ei ole,» leidis Raudne.
Fraktsiooni esimees lisas, et mingites tehnilistes küsimustes sujub koostöö linna ja riigi vahel paremini, mingites halvemini ja see sõltub juba kultuurilistest tõekspidamistest. Mida aga seadustega ei reguleeri.
«Riik ja linn võiksid olenemata võimulolijatest teha rohkem koostööd ja eelkõige oma funktsioone täita. Riik ei peaks sekkuma omavalitsuse töösse ja ka omavalitsus ei tohiks riiki mängida,» rääkis Raudne.