Kaitseministeeriumi toel Lääne-Virumaa asuvale polügoonile viivate teede renoveerimine suurendab liiklusohutust ning kaotab tolmu, mille sees kohalikud on aastakümneid elanud.
Polügoon teeb virulaste kohalikud teed korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadrina vallas Ohepalu külas asuva Õnnela külalistemaja omanikud Õnnela ja Ahto Neidek ootavad tee remonti pikisilmi, sest külalised kurdavad teede auklikkuse pärast ning hiljuti liisitud auto sild vajab juba vahetamist, kirjutab Virumaa Teataja.
«Mõtled küll, et sõidad vaikselt, aga ikkagi on kella peale minek,» ütles Ahto.
Mis puutub aga kaitseväe masinatesse, mida hakkab remondi järel külas tihedamini nägema, siis see pole pere jaoks probleem: «Nõukogude ajal sõitsid siin palju raskemad masinad, olukord oli karmim - ala oli pidevalt kinni.»
Rahastab ministeerium
Teed, mis vajavad renoveerimist esmajärjekorras, valiti mullu kevadel kaitseministeeriumi, keskpolügooni ning valdade esindajate koosistumisel.
«Me oleme alati arvanud, et kolmepoolne koostöö peab toimima. Teede renoveerimine on kallis ning iga lisavõimalus on teretulnud,» rääkis Tapa abivallavanem Teet Koitjärv.
Et tegemist on vallale kuuluvate teedega, siis projekteerimist, mis Tapa vallas maksis ligi pool miljonit krooni, rahastas omavalitsus.
Kokku otsustati renoveerida neli teelõiku, mis kaitsejõudude seisukohalt on kõige vajalikumad.
«Kevadel, kui teed hakkavad lagunema, kasutame neid rohkem - toimuvad õppused, laskmised. Teede lagunemise tõttu kannatavad nii kohalikud elanikud kui ka polügooni kasutajad,» kõneles renoveerimise vajadusest kaitsejõudude keskpolügooni ülem leitnant Avo Virk.
«Tegemist on Tapa ja Kadrina valla ääremaal asuvate teedega ning valdadel tekiks huvi need lõigud korda teha võib-olla kümne aasta pärast. Samas on need teed olulised kaitsejõududele, kelle rasked masinad sõidavad seal tihti, ning me ei saa kohalikke elanikke, kes seda liikumist taluma peavad, unarusse jätta,» selgitas ministeeriumi kinnisvarabüroo nõunik Kaupo Kaasik kaitseministeeriumi otsust rahastada remonti ja andis teada, et tööde maksumus on 10,5 miljonit krooni.
«Elu on näidanud, et niipea kui mõni tee korda saab, ilmuvad kohe «lendurid»,» ütles Lehtse mõisa-Põrmu vahelisel teelõigul töid teinud Ahto Kalelaste ASist Järva Teed, kuid lisas samas, et ikkagi on liiklus ohutumaks muutumas.
«Näiteks selle teelõigu puhul on tee nüüd kuni kaks ja pool meetrit laiem,» selgitas ta.
Oht ja tolm kaovad
Ka Tõõrakõrve külaelanikke seganud tolm ja probleeme tekitanud järsk kurv kaovad.
Kui kevadel algas siin metsaraie ja samal ajal hakkasid ka kaitseväe masinad sõitma, ei saanud majas akentki lahti teha - tolm seisis, kas või hammusta seda. Isegi mööda teed lähimasse metsa seenele minek oli eluohtlik. Siin oli nii järsk kurv, et tuli liikuda meetri kaupa - ja piiluda, et keegi sulle otsa ei sõidaks, rääkisid kohalikud naised.
OÜ Arme Turvas töötaja Anton Tiidu sõnul oli osaühing varem sunnitud hööveldaja aastas paar korda oma raha eest kohale kutsuma, et Punamäe tee natukenegi korda saaks.
«Auklikul teel sõitmine lõhub traktorit päris korralikult,» ütles mees, rõõmustades, et nüüd ei pea enam arvutama, kumb on majanduslikult kasulikum, kas hööveldada teed või remontida traktorit.