Lukas: kutseõppurid ei pruugi koolilõuna toetuse vähenemist märgatagi

Koolilõuna.

FOTO: Urmas Luik

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas riigikogu ees keskerakondlaste arupärimisele vastates, et kutseõppurite koolilõuna riigipoolse toetuse vähenemist ei pruugi õppurid ise märgatagi.

«Soe koolitoit kõigile põhikooli baasil õppivatele kutseõppuritele on selgi aastal tagatud, õppureid riigpoolse toetussumma vähenemine nelja miljoni võrra ei puudutagi,» kinnitas minister riigikogu ees.

Lukas vastas kaheksa keskfraktsiooni liikme 11. jaanuaril 2010 esitatud arupärimisele kutsekoolide koolilõuna kohta, milles arupärijad osutasid koolilõuna vähendamisele nelja miljoni krooni võrra kutsekoolide arvelt ja küsisid, kas kutseharidus pole enam prioriteetne ja kuidas koolilõuna kaotamine mõjutab huvi kutsehariduse vastu.

«Kutseõppurite perekondade sotsiaalmajanduslikku tausta ei ole spetsiaalselt uuritud. Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on 2008/2009. õppeaasta järgi halva majandusliku olukorra tõttu õpingud katkestanud 73 õpilast. Andmed katkestamiste põhjuste kohta ei ole alati ülevaatlikud, kuna infosüsteemis on ligi pooltel juhtudel katkestamise põhjusena märgitud «muud põhjused». Koolide andmetel ei soovita tihtipeale rasket majanduslikku olukorda avalikustada,» selgitas minister Lukas.

Lukas rääkis, et Tartu Ülikooli poolt on 2007. aastal väikeses ulatuses uuritud kutseõppeasutuste õpilaste õpingute katkestamise põhjusi aastail 1998–2007. Uuringu valim oli küll väikesearvuline ja põhikooli baasil õppijaid ei eristatud, seetõttu ei saa tulemuste põhjal üldistusi teha. Mainitud uuringu järgi olid majanduslikud põhjused katkestamiste põhjuste seas teisel kohal.

«Koolilõuna toetus kutsehariduses õppijatele oli senini suurem kui üldhariduses. 2009. aastal oli koolilõuna toetus üldhariduskoolides 11,47 krooni, kutseõppeasutustes 12,3 krooni. Õige on, et päris selgelt võrrelda neid kahte kontingenti ei saa, sest üldhariduses toitlustatakse riigipoolse toetuse kaasabil neid lapsi, kes omandavad põhiharidust, kutsekoolis õpivad põhiharidusjärgsed õppurid ja suurelt osalt on nende hulgas ka täisealised inimesed,» selgitas Lukas.

«Väga raske südamega tuli 2010. aastaga seoses neid otsuseid langetada. Tõepoolest, nii-öelda esialgne suund ühtlustada need kaks toetust, see tähendab, et üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes oleks koolitoidu toetus riigi poolt sama suur, päädis sellega, et kuna üldhariduskoolides õppurite arv väheneb, siis nüüd on natuke vastupidi, päris tasakaalus need numbrid ei ole,» tunnistas minister.

«Kui 2010. aastal on toetus üldhariduskoolides 11,73 krooni, kutseõppeasutustes 11,15 krooni – see tähendab nüüd, et üldhariduses on riiklik toetus koolitoidule sellel aastal suurem kui eelmisel aastal, kutsehariduses on ta pisut väiksem,» kirjeldas Lukas.

Minister lisas, et on väga tänulik kutseõppeasutustele, kes vaatamata vähenenud toetustesummale suudavad siiski garanteerida ühe sooja toidukorra päevas kõigile põhikoolijärgsetele õppuritele. Nii et summa vähenemine ei puuduta õppurit, nõudes samas õppeasutuselt siiski täiendavaid pingutusi.
Koolilõuna toetuse vähendamise mõjusid ei ole kerge prognoosida, kuna need on ka kaunis individuaalsed, tunnistas minister.

«Arvestades üldiselt rasket majanduslikku olukorda, ei tule koolilõuna toetuse vähendamine kutseõppurite majanduslikule toimetulekule kindlasti kasuks. Samas võib tõdeda, et käesoleval õppeaastal ei ole õpingute katkestamise määr suurenenud,» kinnitas ta.

«Kutseõppeasutuste inimesed on leidlikud ja algatusvõimelised ning lahendused on leitud. Ka sellel aastal on tagatud soe koolitoit kõigile põhikoolibaasil õppivatele õpilastele. Nii et õppurid ise ei pruugigi märgata, et nende toitlustamiseks eraldab riik õppeasutustele senisest pisut vähem raha. Nii et arvestades, et põhikoolijärgsed õppurid saavad sooja toitu, siis õppureid see eealrvesumma mõningane vähenemine ei puuduta,» selgitas haridusminister.

Tagasi üles