Täna kohtunud kultuuriminister Laine Jänes ning Eesti Rahvamuusika ja Rahvatantsu Seltsi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse esindajad tõdesid, et Kalevi staadion ei ole ainuvõimalik tantsuväljak.
Tantsujuhid: Kalevi staadion pole ainuvõimalik tantsuväljak
15. veebruar 2010, 21:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumisel osalejad tõdesid, et Kalevi staadioni juhtkonna poolt ultimatiivselt esitatud nõudmised on põhjendamatud ning ühe võimalusena asutakse tegelema kõigi tantsijate vajadustele vastava tantsuväljaku arendamise planeerimisega, vahendas sihtasutuse pressiesindaja.
Kohtumisel jõuti üksmeelele, et OÜ Kalevi Keskstaadion juhtkonnalt saabunud nõudmiste valguses ollakse sunnitud täna olemasolevaid tingimusi kriitiliselt hindama ning tantsupidude arengut silmas pidades veelgi parimaid lahendusi otsima.
Lisaks Kalevi Keskstaadionile tasutud rendirahale on viimaste pidudega seonduvalt riik eraldanud investeeringutena neile ka remondiraha, kuid sealne olukord ei ole tänaseks silmnähtavalt paranenud. Arvestades sellega, et väljakut renditakse tantsupidudeks 10 aasta jooksul kokku umbkaudu neljal nädalal, on miljonitesse
küündivad rendisummad ebaproportsionaalselt suured. Ainult tantsupidude korraldamisega ei ole võimalik ühtegi staadionit ära majandada.
Selge on see, et Kalevi staadioni arendamiseks ei piisa vaid pinkide värvimisrahast, vaid see vajab põhjalikku kaasajastamist. Kalevi Keskstaadioni edasine tegevus ja arendamine sõltub puhtalt selle juhtkonna otsustest ja suutlikkusest leida kaasfinantseerimist, muuhulgas ka näiteks välisfondidest.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on tantsupeod tänaseks leidunud väärika koha Eesti kultuuriruumis ning pidude kõikidele vajadustele vastava keskkonna
väljaarendamine on hädavajalik. Jänes lausus, et riik võiks pikemas perspektiivis kaaluda sarnaselt Lauluväljakule ka Tantsuväljaku loomist ja väljaarendamist.
«Kuna tantsupidude vastu on väga suur huvi nii publikul kui osalejatel, saaksime sellise sammuga luua kõiki rahuldava keskkonna,» sõnas kultuuriminister.
Osalejad arutasid kohtumisel mitmeid võimalikke edasisi tegevuskavasid ning leidsid, et kuna järgmine üldtantsupidu toimub aastal 2014, on täna tekkinud enneolematu võimalus tegeleda uue tantsuväljaku arendamisega.
Koosolekul osalejad otsustasid põhjalikult kaaluda erinevaid olemasolevaid ning ka võimalikke uusi lahendusi, et seejärel jõuda pikaajalise arengu- ning investeeringute kavani, mille tulemusena saaks Eesti tantsupeo traditsioon endale väärilise ning kõiki tantsijate ning tantsupubliku vajadusi arvestava tantsuväljaku.