Religiooni- ja suhtlemispsühholoogi Tõnu Lehtsaare sõnul näitab partnerlusseaduse puudumine, et Eesti pole asunud moraalse allakäigu teele.
Psühholoog: seksuaalne liberalism tähendab moraalset allakäiku
17. veebruar 2010, 16:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehtsaare arvates ei vaja Eesti partnerlusseadust, mis reguleeriks samasooliste kooselupartnerite varasuhteid. Justiitsministeeriumis koostatud analüüs ütleb tema sõnul väga selgelt, et ei rahvusvaheline ega ELi õigus ei kohusta Eestit vastu võtma partnerlusseadust või seadustama samasooliste abielu.
«Meie põhiseadus ütleb, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Mõeldud on mehe ja naise abielul rajanevat perekonda. Jutt, et homoabielud ei muuda heteroabielude staatust, on sama hea, kui mehe kinnitus oma abikaasale, et armukese pidamine ei muuda naise staatust,» rääkis psühholoog.
Tema hinnangul on perekonna ja abielu lõhkumine moraalne kuritegu Eesti rahva vastu, sest see ei toeta rahva püsimist ja kasvamist, seda enam, et eestlasi on niigi vähe.
Politoloog Iivi Anna Masso eilses Postimehes avaldatud väide, et eestlased ei ole oma suhtumises homoabieludesse sugugi läänelikult demokraatlikud, on Lehtsaare hinnangul tüüpiline homoideoloogia argument, mis absolutiseerib seksuaalse orientatsiooni.
«Ma kuulun vaimselt Euroopasse, kuna olen õppinud erinevates riikides, suudan edukalt suhelda erinevatest kultuuridest inimestega, räägin viit keelt, austan kristlikku kultuuripärandit ja talun eriarvamusi. Naudin euroopalikku sõnavabadust ja õigust isiklikele veendumustele. On sügavalt ebamoraalne sundida mind kõlvatusi vooruseks pidama,» arvas Lehtsaar.