Politseile teeb muret Pärnu peksupealinnaks muutumine

Kaklus

FOTO: Caro / Scanpix

Pärnu politseiosakonna juhi vanemkomissar Sander Peremehe jutu järgi suvepealinnas soojal ajal rohkem pätti ei tehta, kuid kuriteod lähevad raskemaks ning linn peab võitlema  «peksupealinna» mainega, kirjutab

Pärnu Postimees

.



Mida esimese poolaasta tulemused näitavad?

Möödunud poolaastal registreeriti meil 1373 kuritegu ehk see on arv rikkumisi, millest politseile teada anti. 2006.-2007. aastaga võrreldes on registreerituse tase sama, erilisi muutusi ei ole. Erinevus, millele tähelepanu pöörata, on see, et Pärnu linnas on registreeritud kuritegevus tõusnud 122 fakti võrra ja maakonnas vähenenud 109 võrra. Möödunud aastaga võrreldes on kuritegevus seega 13 fakti võrra suurenenud (Pärnus 879 kuritegu, maakonnas 494).

Mida saan kummutada, see on kuritegevuse hooajalisus. Ikka räägitakse, et Pärnus on suvel kuritegevust rohkem, aga arvud seda ei kinnita. Kui tuksub igapäevaelu, registreeritakse 200-250 kuriteo piires kuus.

64 protsenti kuritegudest registreeritakse Pärnu linnas ja 36 protsenti maakonnas. Omavalitsuste puhul kehtib see, et mida suurem vald ja rohkem elanikke, seda enam asju juhtub, linnalähivaldu mõjutab Pärnu - pätti tehakse vastastikku.

Väiksed vallad Koonga, Kihnu, Kaisma, Lavassaare, Are - seal kuritegevust palju ei ole, kas on toimunud mõni vargus või on külamehed omavahel kaklema läinud, nagu ikka juhtub.

Mis iseloomustab Pärnu kuritegevust?

Teod on läinud raskemaks, esimese astme kuritegude osakaal on suurenenud ja see teeb meile muret. Poole koguarvust moodustavad varavastased kuriteod. Suur osa on liiklussüütegudel. Eelmisest aastast on Pärnule pandud «peksupealinna» ebameeldiv hüüdnimi ja isikuvastaste kuritegude arv tõesti tõuseb.

Rohkem on olnud avaliku korra raskeid rikkumisi, mis on kaklused ööklubide lähedal või muudes avalikes kohtades. Ööklubide siseruumides toimunud korrarikkumistest politseid teavitada ei taheta.

Öiste kakluste ennetamiseks peaksid patrullid pidevalt kohal olema, kuid ainult politseist ei piisa, vaja oleks rohkem koostööd turvafirmadega.

Meil on olnud kohtumisi turvafirmade juhtidega, kuid areng pole olnud hea. Ühelt poolt on õige, et turvafirma ülesanne on kaitsta objekti, mida nad on valvama palgatud, ja tänavad on politsei ülesanne.

Politseil on ülesandeid palju ja alati pole patrullil võimalik kõikjale õigeks ajaks jõuda. Alternatiiv oleks turvafirma, sest nende autosid on linnas oluliselt rohkem.

Ehk peaks appi kutsuma Kaitseliidu, kus on abipolitseiniku koolituse saanud mehi? Linn maksaks nende töö kinni.

Eelmisel aastal oli linnaga hea koostöö. Kui riigil ja omavalitsustel oli rahakott paksem ja lubas leivale võid, tasustas linn abipolitseinike tööd.

Tänu sellele saime neid kasutada nii patrullteenistuses kui jalgsi patrullidena. Sel aastal, kui kõigil on raha vähem, tegime linnale ettepaneku, kuid öeldi, et abipolitseinike tarvis linnakassas raha ei ole.

Kui hommikused politseiteated räägivad sellest, kuidas kedagi «löödi pea piirkonda ja tekitati füüsilist valu», on Pärnus ikkagi midagi korrast ära. Mul hakkavad otsa lõppema tuttavad, kellel poleks hilisel ajal linnas probleeme olnud, kas ööklubis sees või väljas tänaval.

Nii saamegi varakult tühjenevate tänavatega linna ja Pärnu maine vaid kannatab.

Kakluste kurja juur on ikkagi alkohol. Kui vaatame kuritegusid, on keegi tegijatest alati joobes. Kui varem toimus kaklus ja lepiti ära ning kellelgi üksteisele pretensioone ei olnud, on kaklus avalikus kohas nüüd avaliku korra rikkumine ja politsei peab sellega tegelema.

Kaklused on tõesti muutunud meie probleemiks.

Tagasi üles