Tartu meeste Alo-TV teeb Eesti teleilmas Üllar Jörbergi

Alo-TV juht Jaan Kalmus koos poja Jaan Kalmus juunioriga.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Tartus tegutseb telejaam, mis on vanem kui Kanal 2. Kangekaelse püsimise tulemusena on Alo-TVst saamas fenomen, mis sümboliseerib paljudele tallinlastele Tartu veidramat poolt.



Tallinnas elav kanadalane Patrick Noronha kuulub Alo-TV fännide hulka, sest esiteks meeldib talle eesti muusika ja teiseks on see telekanal lihtsalt lahedalt eriline. «Mati Nuude havai särgis «Quando, quando, quandot» laulmas on ikka päris võimas vaatepilt,» räägib Noronha.



Tallinna elanik ja Nasdaq OMXi turundus- ja kommunikatsioonijuht Tex Vertmann on üks sadadest Alo-TV fännidest suhtluskeskkonnas Facebook. Vertmann ei ole isegi päris kindel, kas Alo-TV mullune läbimurre Tartust Tallinna ja muu Eesti kaabeltelevisioonivõrku oli ikka õige samm.



«Alo-TVd naudin ma siiski ainult siis, kui viibin Tartus,» pihib Vertmann. Tallinn on Vertmanni hinnangul korralikku Alo-TV meeleollu sattumiseks lihtsalt liiga asjalik linn. «Ma isegi ei oska öelda, kas põlistallinlased oskavad hinnata sellist kultuuriväärtust nagu Alo-TV.»



Meeleolu õigeks


Nii nagu tartlased käisid omal ajal Tallinnas Soome TVd vaatamas, kuulub mõnegi tallinlase Tartus-käigu juurde Alo-TV. Selle vaatamisega kaasneb sageli seltskondlik tegevus, võetakse veidi napsi ja räägitakse juttu, sest nagu kõneleb ka telejaama juht Jaan Kalmus – Alo-TV ei sega kedagi. Vertmanni sõnul annab Alo-TV kindlasti igale peole «soojendusbändina» parasjagu vürtsi.



Alo-TV programm on kindel nagu kalju – sealt on võimalik vaadata 1990. aastate diskoklassikat, mille selgrooks on Kalmuse enda tehtud videod. Sealt saab näha Üllar Jörbergi ja Tartu levimuusikapäevade kordusi. On võimalik vaadata tundidepikkust ülekannet Tartu maratoni finišist, et meenutada, kes ja millal joone ületas.



Teisipäevast reedeni keskendub Alo-TV praegu oma aina mahukama muusikakogu näitamisele, laupäevasesse programmi kuuluvad aga omasaated, mis korduvad samas järjekorras veel pühapäeval ja esmaspäevalgi.



Näiteks täna on Alo-TVst muu hulgas võimalik vaadata vabariigi aastapäeva pidu Kannikese lasteaias või miks mitte ka pillimeeste pidu Rannu rahvamajas.



Alo-TV fenomeni sees pesitseb aga veel üks fenomen, milleks on Eesti veteranmuusiku, ansambli Suveniir alfa ja omega Heldur Jõgioja vestlussaated.



«Tulebki teda tänada-kiita, see saade on täiesti tema enda produktsioon ja mitte meie ei maksa talle, vaid ta on oma tellimustega meile sisuliselt peale maksnud,» räägib Kalmus. «Ta lihtsalt tahab teha ja inimestele rääkida.»



Legendaarne telejaam mahub kahte ruumi, neist suurimas asub ka tumeda mistraga ülelöödud stuudio. Istun pisut ebakindlasse stuudiotooli, sama lauakese taga istuvad Jaan Kalmus ja Jaan Kalmus juunior, kes mullu samuti täie rammuga peretelejaama arendama asus.



Kaamera suunatakse minule, klomp tuleb kurku ja küsin, et kas nüüd võetakse jutt linti. Vanem Kalmus teatab, et muidugi võetakse. Seis on 1:0 Kalmuse kasuks. Loodan endiselt, et Kalmus tegi nalja.



Kalmus ütleb, et Eestis häbenetakse väikseid ja ise tehtud asju. Kui küsida temalt, milles peitub Alo-TV pikaealisuse saladus, on selleks tema hinnangul järjekindlus.



Ja kindlasti ka kulude vastavus tuludele – nimelt teeb Kalmus oma telejaama selle raha eest, mis ta oma reklaamimüügi ja videoteenuseid pakkuva firmaga teenib.



Miks ka nooremad inimesed nüüd Alo-TV fänniks hakkavad? «Eks seesama maavillasus ja enda tehtud asjad,» pakub vanem Kalmus. «Eks noored avastavad siit teistmoodi asju, mida suurtest telekanalitest ei näe,» seletab ta.


Noorem Kalmus ei tee saladust, et Alo-TV on seltskondlikel üritustel taustakanal. «Nagu Tiit Veeber (Tartu ettevõtja – toim) ütles – see ei sega,» lisab vanem Kalmus. «Ma saan mõelda oma mõtteid.»



Alo-TV raha eest


Kalmusele tuleb aeg-ajalt pähe selline mõte: «Me saaks teha viis korda tihedamat programmi, kui oleks telemaks. Iga meie vaataja maksaks näiteks 25 krooni aastas ja siis ei peaks me ainult, käsi pikal, reklaamiandjatega tegelema.»



Palju Alo-TVd vaadatakse? «Elion ütles, et 62 protsenti nende digi-TV vaatajatest on meid jaanuaris klõpsanud,» räägib Kalmus. «Vaadatavuse osas oleme Elionis 17. kohal – enne meid on Eesti kanalid, suured Vene kanalid ja MTV – kõik teised on pärast meid.»



Aga Alo-TVd saab vaadata ka internetis. Eile pärastlõunal oli internetivaatajaid lausa kuus. Jaan Kalmus seenior, milles seisneb Alo-TV fenomen? «See on ju päris mõnus tegelikult. Olen ise ka paar korda vaadanud. See on kodanikutelevisioon – ise teen ja ise vaatan.»



Kommentaarid


Urmas Oru
Kanal 2 tegevjuht


Arvan, et tegu on sellise pere­ettevõtmisega, millele pereliikmed väga suure südamega kaasa elavad. See ongi see fenomen.



Kindlasti on Alo-TV näide sellest, kuidas on võimalik seda asja pere kõrvalt ja hobi korras ajada. Kas see nüüd televisioon sõna kõige õigemas mõistes on, seda ma ei tea, aga üks tore väljund kindlasti.



Minu jaoks on Alo-TV samasugune näide nagu Üllar Jörberg Eesti muusikas. Ühtpidi võib ju küsida, kellele seda vaja on, aga teisalt oleksime kõik millegi võrra vaesemad, kui seda ei oleks.


------------------------


Rein Pakk
näitleja

Tegu on väga huvitava fenomeniga. See on kahtlemata kõige sõltumatum telekanal, mis Eestis tegutseb, aga selle sõltumatus on sedalaadi, nagu kunagi üks anekdoot rääkis Mongooliast, mis on kõige sõltumatum, sest temast ei sõltu midagi.



Praegu on Alo-TV väärtuseks ka see, et neil on niivõrd palju vana kraami – kontserte ja igasugust audio-video­materjali 1980. aastate lõpust ja 1990. aastatest. See videomaterjal on olemuselt nii marginaalne, et seda pole vaevunud keegi teine peale Jaan Kalmuse kunagi vaatamagi, ülesvõtmisest rääkimata.



Tallinna loovad ja mõtlevad kodanikud avavad ikka korraks Alo-TV, kui nad Tartusse satuvad. Alo-TV programmi peale võib ka alati kindel olla – see ei vea sind kunagi alt.

Tagasi üles