Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

TÜ ei suuda avatud ülikooli õpet korraldada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sügissemestril häris TÜ avatud ülikooli keemiaõpetaja magistriõppe korraldamist ka kolimine vanast majast uude Chemicumi.
Sügissemestril häris TÜ avatud ülikooli keemiaõpetaja magistriõppe korraldamist ka kolimine vanast majast uude Chemicumi. Foto: Sille Annuk

Avatud ülikooli magistriõppes keemiõpetaja kvalifikatsiooni omandama asunud tudeng avastas end pidevalt Tartu Ülikooliga võitlemas, et teada saada, millal üldse õpe toimub ja mida õpetatakse.

Eelnevalt Tartu Ülikoolis (TÜ) kiitusega bakalaureuseõppe lõpetanud Martin Saar astus möödunud sügisel lisaks õpetajatööle koolis TÜ avatud ülikooli (AÜ) keemiaõpetaja erialale riigieelarvelisele kohale magistriõppesse. «Sügise saabudes ja lehtede kolletudes hakkasin muret tundma, miks õppetöö ei alga. Sellest ajast alates olen maadelnud TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna suutmatusega korrektselt läbi viia õppetööd,» alustab Saar oma murekirja ülikooli siselisti pool aastat pärast seda.

Pool aastat kestnud kirjavahetusest Saare ja ülikooli vahel selgub, et TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond (LOTE) ei teadnud veel oktoobris, millal toimub AÜ tulevastele keemiaõpetajatele esimene õppesessioon, rääkimata sellest, milliseid õppeaineid seal loetakse.

Pidev võitlus

Pärast Saare murelikku kirja saab LOTE esimese õppesessiooni aja siiski paika, kuid annab sellest tudengitele teada nädal aega enne algust ehkki ülikooli toimimist reguleeriv õppekorralduseeskiri näeb ette, et AÜ sügissemestri õppesessioonide toimumise ajad tehakse üliõpilastele teatavaks juba 2. maiks.

Edaspidigi muutub tavaliseks tunniplaani hilinemine ja viimase hetke muutused loetavate õppeainete nimekirjas. Seejuures kaotatakse sügissemestril enamus õppekavas üliõpilastele kohustulikuna ette nähtud ainetest ja asendatakse need valikainetega.

«See pole mitte pedantne kinnipidamissoov tähtaegadest, vaid lootus planeerida töö kõrvalt aega nii, et saaks maksimaalse ka ülikooliõpinguist,» märgib Saar. «Aga see pole võimalik. Olen pidanud kivist välja pressima teavet, mis peab olema kõigile kättesaadav õigeaegselt.»

Mõttetu õppekorralduseeskiri

Alanud kevadsemestril paistab Saare hinnangul LOTE tegevus samas vaimus jätkuvat. Ülikool ei pea ei õppesessioonide aegade ega tunniplaani teatamise osas kinni õppekorralduseeskirjast.

«Aga mis mõtet sel õppekorralduseeskirjal siis on, kui me seda ei täida?» küsib Saar, viidates, et samal ajal nõuab TÜ üliõpilastelt täpset reeglite järgimist.

Saare hinnangul on AÜ keemiaõpetaja magistriõppe hädade peapõhjus ebapädev programmijuht Karin Laansalu-Veskioja. Ühes kirjas Saarele on LOTE õppeprodekaan Mart Noorma ka tunnistanud, et väikse lapsega töötajat on raske vallandada, nii et ülikool on pigem andnud talle võimaluse oma eksimusi parandada.

Inimlikud eksimused

«Valdavalt sujuvalt kulgenud keemiaõpetajate magistriõppekava elluviimisel on 2009/2010 õppeaasta sügissemestril tõepoolest esinenud lubamatult palju inimlikest eksimustest tulenenud TÜ õppekorralduseeskirja tähtaegade rikkumisi, mille eest oma tudengite ees ka vabandame,» tunnistab õppeprodekaan Mart Noorma.

«Tänu meie tudengite operatiivsele tagasisidele, oleme siiski saanud olukordadega tegeleda enne, kui need olulisel määral meie tudengite õppimist oleksid takistanud. Õppetöö korraldamine avatud ülikooli vormis on keeruline protsess, kus tuleb ühildada võimalikult paljude õppetöös osalevate üliõpilaste huvid ning meie õppejõudude reaalsed võimalused,» selgitab ta.

Martin Saar ise kahtlustab, et avatud ülikool ei ole TÜ jaoks lihtsalt kuigi oluline. Ta teab, et probleeme on veel vähemalt ühe teaduskonna AÜ õppe korraldusega.

AÜ prioriteetne

Õppeprorektor Birute Klaas, kelle poole Saar on varem mitmel korral pöördunud, et paluda selgitada, mis LOTEs toimub, lükkab sellise arvamuse kindlalt ümber: «Avatud ülikool on meile väga oluline. Avatud ülikooli õppemahud on aasta-aastalt suurenenud, samal ajal kui on tendents, et põhiõppe mahud vähenevad.»

Klaas märgib, et AÜ keemiaõpetaja magistriõppekava probleemide üks põhjus on LOTE suutmatus korraldada õppetööd ettenähtud viisil. «Programmijuht peaks seal olema tublim ja jälgima, et üliõpilasi teavitataks õigeaegselt.»

Füüsika- ja keemiaõpetaja magistriõppe programmijuhilt Karin Laansalu-Veskiojalt ei õnnestunud Postimehel kommentaari saada.

Kuigi TÜs pettunud, ei kavatse Saar õpingutest loobuda. Tal pole ühtegi etteheidet ei loetavate ainete sisule ega õppejõududele. «Tuleb tänada olusid, et õppejõud on selles rõõmutus Hadeses tulelondiks,» lõpetab ta ühe oma kirja ülikoolile.

Tagasi üles