Kooli pooleli jätnud saavad kevadel õpinguid ilmselt jätkata

Majandustõusu ajal katkestati haridustee kergekäeliselt.

FOTO: Graafika: Margit Randmäe

Aastaid tagasi kõrg- või kutsekooli pooleli jätnud noored saavad tõenäoliselt juba kevadel võimaluse õpingud tasuta lõpule viia. Eelkõige oodatakse koolipinki tagasi loodus- ja täppisteaduste ning tehnikavaldkondade õppureid.



«Kuna vahepealse majandusbuumi ajal polnud haridus alati oluline, sisenesid inimesed tööturule ilma õpinguid lõpule viimata, ning seda tehti ka valdkondades, kus riigil oleks lõpetajaid väga vaja,» rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhtaja Mart Laidmets.

Laidmetsa hinnangul katkestas viimase kuue aasta jooksul õpingud 6000–7000 tudengit. Kutsekooli jättis aastatel 2003–2008 pooleli koguni 32 200 õppijat.

Praeguse majanduskriisi ajal on paljud haridusest kergekäeliselt loobunud noored raskustesse sattunud ja tööta jäänud. Samas on tegu perspektiivika sihtgrupiga, kes saaks väikese aja- ja rahakuluga tõsta oma kvalifikatsiooni ja edukalt tööturule naasta.

Järgmise nelja aasta jooksul saab Euroopa Liidu tõukefondide ja riigi toel noorusrumalusest tehtud viga parandada. Juba sel kevadel hakkavad mõned kõrg- ja kutsekoolid vastu võtma avaldusi riigi toel haridustee jätkamiseks neilt noortelt, kes jätsid õpingud pooleli kuuel viimasel õppeaastal. Vastav määrus peaks haridus- ja teadusministeeriumis valmima lähiajal.

«Kui mõnel inimesel on jäänud lõputöö kirjutada või üksikud kursused, mille saaks kevadel ära teha, siis põhimõtteliselt peaks diplomi kätte saama veel sel kevadel,» kinnitas Laidmets.

Laidmets märkis, et suuremas mahus alustatakse sügisel, sest poole semestri pealt on raske õppetööle tagasi tulla. Kokku peaks nelja aasta jooksul õpingud lõpetama vähemalt 800 bakalaureuse- ja magistriõppe katkestanut, 400 kutsekooli pooleli jätnut ning sada doktoranti. See ei tähenda, et kokku võetakse vastu 1300 inimest. Vastu võetakse tõenäoliselt tunduvalt rohkem, kui palju aga, pole veel teada.

Laidmets nentis, et välja on valitud ka eelistatud valdkonnad. «Ei tahaks, et õppima tuleksid ainult pehmete valdkondade katkestajad, seetõttu on prioriteetsed arvutiteadused, tootmine-töötlemine, füüsika ja loodusteadused, bioteadused ja keskkonnakaitse,» rääkis ta.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas kinnitas, et niipea kui tekib õiguslik alus, asub ülikool kohe endisi üliõpilasi vastu võtma. «Kindlasti on võimalik üksikuid aineid või näiteks lõputööd teha juba kevadel,» rääkis ta. Klaas märkis, et Tartu Ülikoolis on kõige rohkem katkestajaid matemaatika-informaatika- ja loodus-tehnoloogiateaduskondades.

Eesti Maaülikooli õppeprorektor Jüri Lehtsaar nentis, et ka neil on enim väljalangejaid just tehnika erialadelt ning arvatavasti soovivad neist paljud nüüd kooli lõpetada. Need, kel vaid lõputöö teha, võivad diplomini jõuda ka sel kevadel, kui ministeeriumi määrus just väga hilja peale ei jää.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp juba kevadel jätkamist aga kuigi tõenäoliseks ei pea.

«Peame arvestama, et neid taotlejaid on palju, ja meil pole pingerea tegemise põhimõtted paika pandud,» rääkis ta. «Pigem hakkame neid vastu võtma sügisel,» tõdes õppeprorektor.

Kutsekoolide jätkuõppe programmi KUTSE juhi Aivi Virma sõnul on praegu valmimisel veel programmi juhend, mis kirjeldab koolidele üksikasjalikult, mida ja kuidas teha.

«Suurim pidur kutsekoolidele on hetkel koolide valmisolek VÕTA rakendamise koha pealt,» rääkis Virma. VÕTA on varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise süsteem, mis lubab taas õppima asudes ainepunktideks üle kanda ka töökogemuse. Virma kinnitas, et kui kutsekoolid jõuavad valmis, võivad ka nemad hakata katkestanuid vastu võtma juba kevadest.

Mida peab tegema, et õpinguid jätkata? Tuleb esitada avaldus kutse- või kõrgkoolile. Konkurentsi korral avaneb õpingute jätkamise võimalus neile, kellel olid varasemalt paremad õpitulemused, kasuks tuleb ka vahepealne õppimine ja töökogemus. Tuleb silmas pidada, et kool peab olema pooleli jäänud 2003/2004. õppeaastal või hiljem ning läbitud peab olema vähemalt pool õppekavast. Tähtis on ka motivatsioonikiri. «Iga kandidaat peab põhjendama, miks ta tahab õppima minna,» seletas Laidmets.

Kokku kulub katkestajate koolitamiseks nelja aastaga 127 miljonit krooni. Valdava osa sellest annab Euroopa Sotsiaalfond, väiksema osa Eesti riik.

Kommentaar

Rein Raud
Tallinna Ülikooli rektor:

Kuni viimase ajani on tööturul olnud pigem puudus headest inimestest ning seetõttu siirdusid juba ülikooli ajal tööle väga paljud üliõpilased, eelkõige need, kes on pidanud ise oma õpinguid finantseerima. Siis lükkasid tööelu vajadused õpingud tagaplaanile, kuni lõpuks muutus õpingute jätkamine pikema pausi tõttu juba ka sisuliselt keeruliseks.

Loodan, et lõpetatud kõrgharidus annab nüüd ja edaspidi kõigile paremad võimalused tööd leida, ning seetõttu on riigi abi varem ülikoolist ära meelitatud üliõpilastele enam kui teretulnud.

Kõige õigem oleks mu meelest, kui õpingute lõpetamise võimalust pakutaks eelkõige töö-, mitte õppevaldkondade kaupa – need eneseteostussfäärid, mis varem kõige rohkem üliõpilasi ülikoolidest ära meelitasid ning kus praegu kõige rohkem inimesi üle jääb, peaksid olema eelistatud, sest nende inimeste jaoks on probleem kõige reaalsem. Samuti oleksid olulised alad, kus praegu on kvalifitseeritud töökäte puudus – nagu näiteks IT.

Tagasi üles