Arvatavat kräkkerit ähvardab 6,5-miljoniline kahjunõue
23. veebruar 2010, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmetele firmadele küberrünnakute korraldamises süüdistatavat Artur Boikod ähvardab enam kui 6,5 miljoni krooni suurune kahjunõue.
Boiko protsess jõudis täna Harju maakohtus kohtuvaidlusteni, mille käigus nõudis Põhja ringkonnaprokurör Tambet Grauberg süüdistatavale kahe aasta ja seitsme kuu pikkust vangistust. Lisaks leidis prokurör, et kohus peaks Boikolt tsiviilhagide katteks välja mõistma üle 6,5 miljoni krooni.
Boiko kaitsja Nadežda Kikkas palus kohtul oma kaitsealune õigeks mõista, kuna tema väitel tegutses Boiko arvuti kaudu keegi teine. Kohus langetab otsuse 10. märtsil.
Süüdistuse järgi said Boiko süüteod alguse 2004. aasta juulis, kui talle tundus, et Microlink Eesti AS oli talle müünud kehva arvuti. Mees otsustas kättemaksuks korraldada Microlinki vastu küberrünnaku, käivitades 2004. aasta 29. juulil spetsiaalse arvutiprogrammi, mis hakkas firma servereid tuhandete päringutega koormama. Rünnaku tõttu sai kahjustada Microlinki kontori arvutite tulemüür ja veebi kasutamine oli oluliselt häiritud. Ühtlasi käivitas Boiko samal ajal küberrünnaku ka ASi Delfi veebiportaali vastu.
Kui Microlink rünnaku päritolu selgitama asus ning palus lõpuks telekommunikatsioonifirmal Starman katkestada Boikole veebiteenuse osutamine, suunas mees oma viha Starmani vastu, selgus eeluurimisel. Nii käivitaski ta sama aasta 8. septembril küberrünnaku Starmani arvutisüsteemi vastu, koormates seda massiliste postitustega. Rünnak vähendas oluliselt Starmani serverite andmesideühenduse kiirust ja katkestas osaliselt nende töö, tuues firmale üle 50.000 krooni kahju.
2007. aastal langes süüdistuse järgi Boiko viha alla AS IF Eesti Kindlustus, kuna ühe liiklusõnnetuse menetlemisel oli kindlustusfirma langetanud Boiko arvates talle ebasoodsa otsuse. Taas käivitas mees massilise kirjade saatmise IF-i e-postiaadressidele. Rünnak puudutas ka politseiameti ning registrite ja infosüsteemide keskuse servereid.
Rünnakute korraldamiseks kasutas Boiko süüdistuse järgi kaughaldustarkvara Radmin abi, millega ta sai kontrolli kolmandate isikute arvutite üle, et siis nende kaudu masspostitusega e-posti servereid ummistada.
Kohtueelse uurimise lõppedes esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Boikole süüdistuse arvutikahjurluses, arvutivõrgu ühenduse kahjustamises ning arvutiviiruse levitamises, mille eest võib kohus ta süüdimõistmise korral kuni kolmeks aastaks vangi saata.
Mullu oktoobris alanud protsessil ei tunnistanud Boiko end süüdi.