Pärimuskultuuri eestvedaja Jaak Johanson sõnas täna pärast presidendilt teenetemärgi saamist, et poliitikute puudumine märgisaajate hulgast on ühtpidi tore, kuid teisalt aga väga kurb märk.
Jaak Johanson: pärimus ei ole omaette asi, samamoodi ka riik
23. veebruar 2010, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johanson rääkis, et poliitikute puudumine näitab seda, et nad on justkui mängitud sellisesse positsiooni, kus nad ei saa teineteist väärikatena võtta ja tõsiselt ei saa neid sel juhul võtta ka üldsus. «Ja kui me ise ei saa seda poliitilist eliiti ja poliitikamänge niivõrd tõsiselt võtta, siis see on väga suur ohu märk,» ütles ta.
Johanson rääkis, et sai Valgetähe IV klassi teenetemärgi pärimusmuusika edendamise eest. «Pärimus aga samas ei ole mingi omaette asi, nagu ka riik ei ole omaette asi,» mõtiskles Johanson. Pärimust on väga lihtne muuta dekoratsiooniks ning seda on tehtud igal pool ja alati. «Inimesed pöörduvad tema poole seetõttu, et on selles kummalises protsessis, mida me nimetame arenguks, selle suure kiiruse juures tekib pidetuse tunne. Igaviku igatsus on inimesel alati ja igavikku oskab ta otsida reeglina minevikust. Siit see pöördumine mingil hetkel pärimuse poole, vanamuusika poole.»
«Kui aga inimene saaks päriselt elule ärgata, siis pärimusmuusikat ei oleks,» arvas Johanson. Elavatel perioodidel, kus kultuur on väga elav, siis sellised mõisted kaovad ära. «See on muidugi spekulatsioon,» tunnistas ta.
Eesti jaoks on tema hinnangul kõige suurem oht rahvusriigi püsimises. «Mida kujutab endast omariiklus 21. sajandi alguses? See tõesti väga habras tasakaalu hoidmine,» sõnas Johanson.
Rõõmustavale tulevikule vastusammuvas maailmas on väga tugevaid tendentse, et lavastada riike, lavastada kultuuri. «See on minu arust väga jõuline, et tekitada pseudoeliit, pseudo kultuuriline eliit, pseudo ärieliit. Kes justkui nagu tegelikult ei ole selle kogukonna esindajad, keda nad näiliselt esindavad. Sama võib hõlpsalt juhtuda ka riikidega. See on arengu olemuses koondada kõiki ühe mütsi alla, sest nii on lihtsam,» rääkis Johanson.
Selleks Eesti Johansoni sõnul olemas ongi, et rahvusriiki hoida ja selleks on väga vaja poliitikuid. «See, et neid siin ei ole, on teistpidi selline kurb ja ohtlik märk. Ma loodan, et ühel hetkel nad siin märkidejagamisel jälle on.»
«Eestile ja eestlastele soovin aga aastapäeva puhul väärikat püsimist.»