Järvelaid: ühest teenetemärgist inimesele piisaks

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk Jõhvi kontserdimajas toimunud vabariigi aastapäeva peost. President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese avavalss.
Hetk Jõhvi kontserdimajas toimunud vabariigi aastapäeva peost. President Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese avavalss. Foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Õigusajaloolane Peeter Järvelaid avaldas arvamust, et inimesele peaks piisama ühest riiklikust teenetemärgist.

«Kui inimesele omistatakse näiteks teenetemärgi kõrgem järk, võiks sellega kaasneda ka eelmise teenetemärgi tagastamine,» leidis ta ETV saates «Vabariigi kodanikud».

Samuti leidis ta, et teenetemärke võiks riiklikult hulga vähem jagada. «Näiteks seitse teenetemärki aastas oleks paras.»

Lavastaja Tiit Ojasoo nõustus selle põhimõttega, tuues välja paralleeli, et teatris on viimastel aastatel juurde tekkinud üha uusi ja uusi preemiaid ning selle kõige tulemusel ei mäleta ega tea enam keegi, kes millise auhinna on pälvinud.

Ojasoo avaldas veel kahtlust, kas vabariigi aastapäeva sõjaväeparaad just on asetatud piduürituste kavas parimale võimalikule positsioonile ning kas see on kõige õnnestunumalt välja mängitud.

President Lennart Meri ajal Kadrioru protokolliülemana töötanud tõlkija Piret Saluri arvates ei peaks majandusliku surutise tõttu presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõttu väga mustades värvides või minimalistlikult korraldama.

«Meil ei ole leinaaeg! Me elame edasi. Töötuse number on muidugi kohutav, aga alla vanduda ei tohi,» rõhutas Saluri. 

Tagasi üles