Justiitsminister Rein Lang ühines presidendi eilses aastapäevakõnes toodud kriitikaga selle kohta, et seadusetekste kirjutatakse liiga palju ja kohati kiirustades lohakalt.
Lang: seaduste vorpimise põhjus on aastate taga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on täiesti õige jutt, aga sellel on oma objektiivsed juured 1990-ndate alguses, kui Eesti parlament võttis hästi palju võimu ära valitsuselt. Nii et Eestis on väga paljud tehnilised detailid, mis muudes riikides valitsuse otsustada, seaduste tasemele toodud. See on üks põhjus, miks me neid seadusi nii palju peame muutma,» selgitas Lang.
Teine seadusemasina käivitaja on justiitsministri sõnul Euroopa Liit, kust tuleb «nagu Vändrast saelaudu» kõikvõimalikke õigusakte, mida Eesti peab oma siseriiklikusse õigusse lisama.
Presidendi visatud kivi seaduste kvaliteedi osas Langi sõnul valitsuse kapsaaeda ei lange. «Loomulikult ei peaks olema seadusandlik keskkond ebastabiilne, aga pigem on parlamendis näha enesenäitamise tahtmisi. Kui president mõni aeg tagasi ütles, et ega parlament ei ole kummitempel, siis peale seda hakati seadusetähti niimoodi ümber tegema, et lihtsalt alus tõsteti öeldisest ettepoole... Nii et õiguskultuuri probleem on võrdlemisi suur, jah,» leidis Lang.
President Toomas Hendrik Ilves märkis eile õhtul peetud pidupäevakõnes, et me ei pea enam raiskama aega tarbetute seadusetekstide kirjutamisele. «Eesti õiguskord on põhiosas valmis, Eesti kui õigusriik toimib. Las nüüd kujuneb harjumus, õigusalane teadmine ja praktika. Seepärast ei pea me raiskama aega tarbetute seadusetekstide kirjutamisele. Seadus on vahend, mitte eesmärk,» ütles president.
Samuti tõstatas ta seaduste kvaliteedi küsimuse. «Mõnikord on neis lohakusvigu, teinekord sisulisi vasturääkivusi. Vahel on neis vastuolu põhiseadusega. Kõik see viitab, et meie parlament võiks suhtuda tähelepanelikumalt oma põhitöösse.»