Päästeseadus lubab vabatahtlikud omapäi tuld kustutama

Keerukamad tuleõnnetused nõuavad eritehnikat ja elukutselisi päästjaid.

FOTO: Liis Treimann

Uue päästeseaduse järgi võivad seni vaid koos päästeametnikega õnnetusi likvideerimas käinud vabatahtlikud ka iseseisvalt päästetöödes osaleda.


Valitsuse algatatud päästeseadus oli riigikogus eelmisel aastal esimesel lugemisel ja on tänaseks saanud juba 57 muudatusettepanekut. Vastutav riigikogu liige Robert Antropov sõnas pärast tänast õiguskomisjoni töörühma arutelu, et seaduse kõige olulisem muudatus puudutab vabatahtlike kaasamist päästetöödele.

Kui seni sai abipäästjaid kaasata vaid päästeametnikuga koos, siis seadusemuudatus lubab neil toimetada ka iseseisvalt. Selleks peavad nad läbima vastavad koolitused ja praktika. «Muudatus on vajalik, kuna lisaks päästeteenistusele on varasemate vabatahtlike komandode asemele tekkimas või tekkinud abipäästjatega komandod. Tänase päeva seisuga on abikomandosid 70 ning neid on vaja selleks, et päästeteenus oleks ühtlaselt kaetud terve riigi territooriumil. Nad on ametlikult kantud Eesti päästeteenuse kaardile ja nendega arvestatakse,» rõhutas Antropov.

Õigus vahetuks sunniks

Antropovi sõnul on iseseisvat tegutsemist vaja eraldi reguleerida ka näiteks juhtudeks, kui on vaja kasutada vahetut sundi. «Nad sisenevad ruumidesse ja päästavad inimesi, mis on korrakaitseseaduse mõistes vahetu sunni rakendamine,» ütles Antropov.

Päästeamet sõlmib riigi esindajana kõigi abipäästjatega tsiviilõiguslikud lepingud, kus on fikseeritud nende valmisolek, tegutsemine, ülesanded ja finantseerimine. Vabatahtlikel on oma tehnika ja lepingus on fikseeritud ka teatud kuluhüvitise suurus ja kord. «Näiteks kui palju komandod saavad selle eest, et nende tehnika on korras, nad on valmis reageerima ja samuti reaalselt sündmuskohal töötatud aja töötundide kompenseerimine,» rääkis Antropov.

Ta lisas veel, et iseseisev tegutsemine ei tähenda seda, et abipäästjad võivad päris iseseisvat reageerimist ei ole. «Mingit juhuslikkust ei ole, abikomando või ka abipäästja üksi saab reageerida ainult päästeameti korraldusel.»

Kõikidele päästetöödele ei pääse

Erinevalt abipolitseinikust saab abipäästja reageerida ja tegutseda ka oma põhitöö ajal. «Kompenseerimine oleneb kokkuleppest tööandjaga. Kui tööandja maksab tööajast päästetööle kulunud aja kinni, siis abipäästja ei saa riigilt midagi. Kui ei maksa, siis riik kompenseerib selle aja.»

Lisaks tõi Antropov seadusest esile piirangud, kus abipäästjaid saab kaasata ja kus mitte. Abipäästjad võivad olla abiks suurematel põlengutel ja õlireostustel, kuid näiteks demineerimistöödele, kiirguse- ja keemiaohu likvideerimisele neid ei lubata.

Koos päästeametnikuga töötavale abipäästjale näeb seadus ette 16 tundi koolitust. Neil, kes tahavad ka iseseisvalt tegutseda, tuleb lisaks läbida 36-tunnine koolitus ning teatud periood kogemuste omandamiseks. Selle perioodi pikkus kahe astme koolituse vahel on veel lahtine.

Teisele lugemisel võiks päästeseaduse eelnõu Antropovi hinnangul jõuda ülejärgmisel nädalal ja seaduse jõustumine on planeeritud esimesest septembrist.

Tagasi üles