/nginx/o/2010/02/16/313258t1hee83.jpg)
Töötukassa nõukogu tegi tänasel koosolekul ettepaneku vähendada juhatuse esimehe Meelis Paaveli töötasu 50 protsendi ulatuses kolmeks kuuks.
Paavel kaotab kolmeks kuuks poole palgast
/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
26. veebruar 2010, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa nõukogu esimees Tarmo Kriis sõnas, et meenehanke uue auditiga tuvastati puudujääke sisekontrollisüsteemides ja hankeprotseduurides. «Seoses sellega tegi nõukogu juhatuse esimehele ettepaneku töötasu vähendamiseks 50 protsendi ulatuses kolmeks kuuks,» märkis ta.
«Lähtusime otsuse tegemisel täna teadaolevatest asjaoludest, et ei esinenud huvide konflikti korruptsioonivastase seaduse mõistes ning ei olnud olulisi rikkumisi riigihangete seaduse tähenduses,» lisas Kriis.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel teenis 2008. aastal koos lisatasudega kokku 679 168 krooni, põhipalk oli sellest 582 168 krooni.
Paavel ütles, et on nõukogu otsusega nõus. «Töötukassa juhina vastutan kõige siin toimuva eest. Võtame audiitori tehtud ettepanekuid täie tõsidusega, muudame hangete läbiviimise sisemisi protseduure ja laseme analüüsida esindusõigust puudutavaid norme. Karmistame oluliselt ka lihtmenetlusega läbiviidavate hangete protseduure ning pakkujatele esitatavaid kvalifitseerimistingimusi,» rääkis Paavel.
Töötukassa nõukogu tutvus tänasel koosolekul KPMG Baltics ASi vastavusauditiga, mille tulemuste järgi lähtuti sümboolikaga kontoritarvete ja sümboolikaga meenete hanke läbiviimisel üldises osas töötukassa juhatuse kehtestatud sisemisest korrast.
Audit leidis, et hanke protseduurides esinevad riskid läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte tagamisel. «Soovitame üle vaadata töötukassa siseprotseduurid alla riigihanke piirmäära hangete teostamiseks. Ühtlasi soovitame siseaudiitoril teha vastavuskontrolli ka teiste Eesti Töötukassa lihtmenetlusega hangete läbiviimise osas.»
Hankija selgitustest võib järeldada, et hankija ei ole tahtlikult eiranud kahe lihtmenetlusega hanke korraldamisel riigihangete teostamiseks kehtestatud korda ja nõudeid.
«Tulenevalt sellest, et töötukassa juhatuse esimees ei osalenud hangete menetluse läbiviimisel ega eduka pakkuja valikus ning ei esindanud töötukassat lepingute sõlmimisel võime järeldada, et antud juhul ei ole tegemist huvide konflikti ja keelatud tehinguga korruptsioonivastase seaduse mõistes,» leiab audit.
Lisaks märgitakse, et sõlmitud tehingutes esineb risk, kas lepingute sõlmimisel oli lähtutud seaduses ja töötukassa põhikirjas ettenähtud esindusõigusest.