/nginx/o/2009/12/16/283133t1h66b8.jpg)
Noorte riigikogu tegi ettepaneku võimaldada venekeelsete koolide õpilastel täiendada end vahepeal eestikeelses koolis ja vastupidi.
Noored tahavad eesti ja vene koolide õpilasvahetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vestlustest mitmete noortega selgus, et selliseid programme on juba olemas, kuid need on pigem erandid, mitte reeglid, ja jäävad sõpruskoolide tasandile,» rääkis noorte riigikogu kultuurikomisjoni liige Doris Mark Postimees.ee'le.
«Meie ideeks oleks luua üle-eestiline struktureeritud süsteem, mis keelekümbluse eesmärgil annaks soovijatele võimaluse siseriiklikku õpilasvahetust kasutada, et end arendada,» sõnas ta.
Noorte hinnangul võiksid õpilasvahetuseks olla kindlaks määratud mingid ajad, näiteks nädal, kuu, poolaasta. Õpilane saaks ise valida, kauaks ja kuhu ta soovib minna ning õpilaste vahetamisega tegeleks üks konkreetne organisatsioon. Õpitulemusi vahetuskoolis arvestaks ka oma kool.
«Kindlasti leiaks ka peresid, kus saaks asendusõpilased elada, nagu see ka rahvusvahelise õpilasvahetuse puhul toimub,» uskus Mark, et õpilasvahetus ei peaks piirduma vaid kodulinna koolidega.
«See oleks väga hea variant keelekümbluseks,» märkis Mark. «Muukeelses koolis õppival noorel on keerulisem saada eestikeelsesse ülikooli nii-öelda pehmematele erialadele ehk humanitaaraladele, kuna tal on keelebarjäär.»
«Eesti koolide õpilastel puudub praegu omakorda võimalus praktiseerida oma vene keelt. Meil siin tänaselgi üritusel mitu noort on öelnud, et tahaks seda teha ja ka mina ise täiesti kaaluksin seda võimalust,» kinnitas Mark.
Laupäeval alanud noorte riigikogu tõi kolmeks päevaks kokku 101 andekamat konkursi läbinud noort üle Eesti. Üheteistkümnes komisjonis arutleti nelja suurema päevakajalise probleemi üle ühiskonnas: haridusliku perifeeria vältimine, Eesti proaktiivse rolli suurendamine rahvusvahelistes suhetes, riigi roll inimeste finantsotsuste tegemisel ja rohelise majandussektori arengu ärakasutamise võimalustest Eestis.