Kui 1990. aastatel eripensione jagati, olid päästjad parasjagu tuld kustutamas. Kuigi päästjad tahaksid endiselt eripensioni, kaalub valitsus nüüd kõigi eripensionide kaotamist.
Päästjad tahavad ka eripensionit saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjate jaoks ei muuda midagi valitsuse kava kaotada politseinike, kaitseväelaste, prokuröride, kaevurite ja väga paljude teiste ametimeeste praegused eripensionid ja varasemat pensionileminekut võimaldavad seaduseparagrahvid, rääkis päästjate usaldusisik Ivo Paulus.
Päästjad võivad küll 58-aastaselt pensionile minna, kuid vähendatud riigipension, mille nad sel juhul saaksid, on nii naeruväärne, et Pauluse sõnul püüavad kõik päris pensionieani vastu pidada.
65-aastane tuletõrjuja
Kuidas aga 62-aastane päästja põlevat maja kustutab, kas hing kinni ei jää? Paulus kinnitas, et vanad mehed saavad hakkama. Olevat isegi vanemaid kui 65-aastasi päästjaid, kes teevad tööd noortest kohati pareminigi.
Päästjatel tuleb regulaarselt käia tervisekontrollis. «Kui ei läbi, siis on lilled ja ongi kõik,» nentis Paulus. Kuna päästeamet on kõik nn pehme maandumise ametikohad ammu ära koondanud, pole kehva tervisega vanadel päästjatel selles ametis enam mingit tööd.
«Praeguses majandussituatsioonis on 65-aastaselt tuletõrjuja olla suur privileeg,» lausus Paulus, kelle sõnul käivad buumi ajal Soome ehitama läinud mehed õnnetute nägudega komandode eest mööda ja igatsevad vana töökohta tagasi.
Pauluse sõnul on päästjad kogu aeg rääkinud vajadusest neile eripension kehtestada, ent see pole kunagi õnnestunud. Ta ei osanud öelda, miks päästjad eripensionist omal ajal ilma jäid. Streigiõigus võeti neilt Pauluse sõnul 1990ndate alguses ära seetõttu, et tollal oli päästeteenistuses palju venemeelseid inimesi. Kas seetõttu jäeti nad ka eripensionita, ei osanud ta öelda.
Säästab riigile raha
Päästjate lugu on parim näide ebaloogilisusest ja ebaõiglusest, mille tõttu on valitsus ette valmistanud paksu pataka seadusemuudatusi, et senist eripensionisüsteemi muuta. Peale selle kavatsetakse minna ka varasemat pensionileminekut võimaldavate erisuste kallale.
Praegune pensionisüsteem on nimelt tohutu segapudru, kus pensionilemineku iga sõltub töökohast, staažist ja näiteks lendurite puhul isegi lennatud tundide arvust.
Lisaks on hulk huvigruppe kirjutanud kümmekonda seadusesse ka hulga eripensione, mille suurus ja määramise kord sõltub sellest, kui head lobitööd nad omal ajal teha suutsid.
1998–2003 oli riigikontrolör Juhan Parts ning samal ajal valminud riigikontrolli seadusesse kirjutati sisse ka eripension riigikontrolörile, mäletab Eiki Nestor.
Nestori sõnul oli valitsus selle vastu, ent riigikogus suutis riigikontroll selle ikka läbi suruda. Parts mäletab aga hoopis, et tema eesmärgiks oli eripensioni vähendada, sest enne olevat see veel suurem olnud. Postimehe trükkimineku ajaks ei õnnestunud vastuolusse selgust tuua.
Loogikat praeguses süsteemis pole, ent samas on Eesti õigusriik ning kõik väljateenitud eripensionid ja varasema pensionilemineku õigused säilivad. Samuti jäetakse inimestele, kes on üle poole eripensioni või varasema pensionilemineku õiguse saamise ajast ära teeninud, õigus vajalik staaž vana korra järgi lõpuni välja teenida.
Pensionisüsteem muutuks vaid neile, kes pole vähemalt poolt vajalikku staaži seaduse kehtima hakkamise ajaks välja teeninud, ja ka uutele ametnikele.
Uue korra eesmärk ongi vähendada ebaõiglust ja säästa riigile raha, sest kui inimesed töötavad kauem, on võimalik neile hiljem ka kõrgemat pensioni maksta.
Samas pole ühtse süsteemi läbiminek riigikogus kindel. Sotsiaalministeeriumis valminud seaduseelnõud pensionisüsteemi muutmiseks põrkusid kohe asjassepuutuvate ministeeriumite vastuseisule ja praegu on aeg maha võetud. Sotsiaalminister Hanno Pevkur kohtub nüüd kõigi asjassepuutuvate ministritega ning arutab teemasid.
Möödunud aasta 4. novembril võttis valitsuskabinet vastu põhimõttelise otsuse kaotada eripensionid ja tõsta kõigi pensioniiga 65. eluaastani, ainsaks erandiks president. Samast põhimõttest lähtudes tehti valmis ka seaduseelnõud, on kirjas valitsuskabinetile eelnõudega saadetud memorandumis.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tõdes aga nüüd, et tema ei mäleta, et valitsus oleks vastu võtnud otsuse kõik eripensionid kaotada ja tõsta pensionilemineku iga 65. eluaastale.
Parts märkis, et iga juhtumit tuleb vaadata eraldi ning politseinikud ja kaitseväelased peaksid saama teistsuguse kohtlemise osaliseks kui näiteks kohtunikud või riigikogu liikmed. Ent mida teha päästjatega, kes praegu on kõigest ilma, ei osanud ta öelda.
------------------------------------------
Miks saavad politseinikud eripensioni, ent päästjad mitte?
Eiki Nestor
riigikogu liige:
Ma ei tea. Eripensione määrati kunagi nii, et need, kes said õigel ajal jaole, said pensioni, ja kes jäid hiljaks, jäid ilma.