/nginx/o/2009/06/19/196602t1h4960.jpg)
Endine rahvastikuminister ja europarlamendi liige, praegune Tallinna linnavolikogu aseesimees Katrin Saks (SDE) ütles eilset Euroopa Nõukogu raportit kommenteerides Kuku raadiole, et loomulikult tuleb raportisse tõsiselt suhtuda, aga mõista ka taustsüsteemi.
Raporteid koostakse regulaarselt kõigi Euroopa Nõukogu liikmesriikide kohta, Eesti viimane raport oli aastal 2006. Uus raport rõhutab ka edasiminekut üsna mitmes valdkonnas.
Saks ütles Kukule, et raport räägib probleemidest, mis meil tõesti on - kodakondsuseta inimesed ja keeleprobleem. Lisaks tuuakse välja, et venekeelsete elanike seas on rohkem töötuid. Saks märkis, et sellel on ka oma positiivne külg, nimelt on suurenenud tung eesti keele õppegruppidesse.
Saks ütles, et kodakondsuseta inimeste vähendamiseks ei ole Eestil paraku eriti vahendeid, inimestel puudub motiiv. Kuna Euroopa Liit lubab halli passiga euroliidus reisida ja Venemaa ei nõua halli passi omanikelt viisat, siis on kodakondsuseta isikud isegi eelisseisus.
Saks rääkis, et küll tegid teda murelikuks inimeste kommentaarid, mis portaalidesse komisjoni raporti uudise juurde kirjutati. Ta rõhutas, et muu hulgas leiti, et mida nad seal Euroopa Nõukogus ka Eesti ajaloost, olukorrast teavad. Saksa sõnul oli raporti koostajaks Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastase komitee (ECRI) eesistuja Nils Muiznieks, kes on endine Läti rahvastikuminister ja seega siinsete oludega kursis.
Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastase komitee eile avaldatud raportis seisis, et kuigi Eestis langeb kodakondsuseta inimeste arv pidevalt, moodustavad nad praegu siiski kaheksa protsenti elanikkonnast ning seda on liiga palju.