Riigikaitse-teemaline uuring selgitas, et eestimaalaste suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisesse on valdavalt negatiivse tooniga - 23 protsenti elanikest väljendab hukkamõistu ja 41 protsenti suhtub sellesse negatiivselt.
Ajateenistuse läbimist peab vajalikuks 94 protsenti elanikest
3. märts 2010, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinnangud ajateenistuse vajalikkusele on aastate jooksul muutunud pooldavamaks - kui aastatel 2005-2007 pidas ajateenistust vajalikuks 85-88 protsenti vastajaist, siis alates 2008. aastast on see näitaja püsinud stabiilselt 90 protsendi piirimail või veidi kõrgemalgi.
Jaanuaris hindas ajateenistuse läbimist vajalikuks 94 protsenti elanikest. Võrreldes mitte eestlastega hindavad ajateenistust sagedamini vajalikuks eestlased.
Valdav osa (83 protsenti) elanikkonnast toetab Eesti kaitsevõime arendamisel suunda, mis säilitab praeguse süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega.
Üleminekut kohustuslikult ajateenistuselt kutselisele kaitseväele pooldab 12 protsenti eestimaalastest. Võrreldes eestlastega on sellise suundumuse pooldajaid arvukamalt mitte eestlaste seas (20% vs 9%).
Vanuserühmade võrdluses on toetus kohustuslikust ajateenistusest loobumisele seda suurem, mida noorema vanuserühmaga on tegemist.
Ajateenistusest kõrvalehoidmise suhtes väljendab 23 protsenti elanikest hukkamõistu ning 41 protsenti suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest kriitilisemad on ajateenistusest kõrvalehoidmise suhtes eakamad või kõrgema haridusega vastajad.
Turu-uuringute ASi korraldatud ja kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse küsitluse valimis oli 1000 15-70-aastast Eesti elanikku. Küsitlus toimus jaanuaris, varasemad küsitlused on toimunud umbes kuuekuuliste intervallidega, viimati 2009. aasta mais.