Arsti ohver plaanib esitada täiendavaid rahalisi nõudeid

Pärnu haigla sünnitusosakonnas tuli nii 2008. kui ka 2009. aastal ilmale rohkem kui tuhat last.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

See, et mõni arst kohtusse kaevatakse ja ta seal ka süüdi jääb, on üliharv juhtum. Eile see juhtus – Pärnu maakohus mõistis sünnitusarst Carmen Heinvälja süüdi kahe inimese sandistamises.



Kohus karistas eile kaheksakuuse tingimisi vangistuse ja kolmeaastase käitumiskontrollita katseajaga Pärnu haigla arsti Heinvälja (54), kes jättis 2007. aasta veebruaris sünnitaja abita, kuigi tolle abikaasa käis arste korduvalt appi kutsumas. Arsti kuriteo tagajärjel said ema ja laps parandamatuid tervisekahjustusi.

Kuna arsti karistus oli kannatanute hinnangul leebe, kaalub neid kohtus esindanud advokaat Alla Raudsepp kohtutee jätkamist – et arstile, aga võib-olla Heinvälja töökohale uusi kahjunõudeid esitada.

Pärnu haigla ravijuhi Veiko Vahula sõnul tegi haigla pärast juhtunut kindlaks, et arst ei jälginud sünnituse kulgu piisavalt või tegi valesid järeldusi, mille tagajärjel hilines lapsel hapnikupuuduse diagnoosimine. See põhjustas keisrilõike hilinemise, mistõttu laps sai ajukahjustuse ja ema kaotas emaka.

See on aus ülestunnistus, mida tavaliselt ei kuule. Ometi võttis advokaat Raudsepa sõnul tema klient kohtutee arstide vastu ette, sest tahtis kõikidele sünnitajatele teadvustada: iial ei tohi jätta midagi juhuse hooleks, ka mitte sünnitusarsti valikut, ja oma õigusi tuleb kaitsta.

«Paraku ei saavutanud me seda, et kohus keelaks Heinväljal arstina tegutsemise,» nentis Raudsepp. Ja lisas, et kuigi tema klient oli normaalse sünnituskuluga sünnitaja, kel polnud mingeid kaebusi ega riskifaktoreid, ka oli ta laps korralikult välja kantud, tabas teda tragöödia – juhuslik kohtumine sünnitusarstiga.

Raudsepa sõnul on vale öelda, et näe, juhtub. «Õige on öelda, et sünnitusarst Heinväljal lasub pärast eilset kriminaalõiguslik süü. Aga see arst pidas end kohtus süütuks,» lausus ta.

Pärnu Postimehele arst Heinväli pärast süüdimõistvat otsust enam oma süütusest ei kõnelnud, soovitas hoopis oma kaitsjaga rääkida.

Ravijuht Vahula sõnul kõrvaldati Heinväli pärast juhtunut sünnitus- ja operatsioonitoast ning suunati tööle naistenõuandlasse osakonnajuhataja järelevalve alla. «Naistenõuandlas käijad ei ole ju enamasti haiged, naistearst on ju ka elustiiliarst, üle 70 protsendi pöördumistest on ennetavad visiidid,» lisas ta.

Lisaks suunas haigla Heinvälja tema enda kulul täienduskoolitusele Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliinikumi.

«Rohkem haiglal võimalusi toimetamiseks pole, sest tegemist on arstikutset omava inimesega, kes on läbinud kõik kohustuslikud täienduskoolitused,» lausus Vahula. «Ta on sertifitseeritud ja resertifitseeritud Eesti Naistearstide Seltsis. Tegemist on kogenud kolleegiga.»

Pärnu haigla ravijuht lisas, et kohus jõudis eile tema ja ta kolleegidega samale järeldusele – et Heinväli pole oma arstitegevuses ühiskonnale ohtlik.
Kuigi ema nõudis arstilt oma invaliidist lapse tarvis miljonit krooni, otsustas kohus teisiti. Heinväli peab hüvitama menetluskulud ja ligi 24 000 krooni lapse ravikuludest, mis ema suutis kohtule dokumentaalselt ära tõestada.

Raudsepa sõnul ei paisutanud tema klient oma nõuet üle, sest raske on ennustada, kui palju kulub raha ühe lapsinvaliidi eest hoolitsemiseks ajani, mil ta saab täiskasvanuks.

«Minu kliendi tütar sai veebruaris kolmeseks. Täiskasvanu on ta 15 aasta pärast. Aga ka siis vajab ta ravi ja erihooldust, sest ta ei parane – ta lamab, nutab, naerab ja krambitab. Lootust, et ta ise kunagi käib, arstid ei anna,» selgitas Raudsepp.

Advokaat lisas, et ilmselt esitavad nad veel rahalisi nõudeid, ehk ka moraalse kahju eest.

Heinvälja kohtus kaitsnud vandeadvokaat Paul Järve palus oma kaitsealuse õigeks mõista, viidates muu hulgas sellele, et kannatanu, pöördunud haigla poole, sõlmis terviseteenuse osutamise lepingu haiglaga, mitte Heinväljaga.
Advokaat Raudsepa sõnul esitavad nad kindlasti hagi Pärnu haigla vastu ja saamata jäänud raha asjus tsiviilkorras ka Heinvälja vastu.

Pärnu maakohus arutas Heinvälja kriminaalasja ringkonnaprokurör Kaido Tuulemäe nõudel kannatanute eraelu kaitseks kinniste uste taga 19. ja
20. jaanuaril. Süüdistusakti kohaselt hindas arstina valves olnud Heinväli Pärnu haiglasse pöördunud sünnitaja sünnitustegevust ebaõigesti, põhjustades sünnitustegevuse lõpetamisega viivitamisega nii sünnitajale kui ka sündinud lapsele raskeid püsivaid tervisekahjustusi.

Prokurör Tuulemäe palus kohtul Heinväli süüdi tunnistada ja karistada teda lühimenetluse sätteid kohaldades aastase vangistusega kolmeaastase käitumiskontrollita katseajaga, mõista temalt välja kohtukulud ja jätta kannatanute 1 172 757 krooni suurune tsiviilhagi kohtu otsustada.

Eile kuulutas Pärnu maakohus üksnes kohtuotsuse resolutiivosa põhjusel, et üks kannatanu on alaealine ning tegemist on inimeste eraelu puudutava asjaga.

Otsuse vaidlustamisest peavad menetlusosalised kohtule teatama seitsme päeva jooksul alates tänasest. Kui selline teade tuleb, teeb kohus motiveeritud otsuse valmis 5. aprilliks. Avalikkus selle terviktekstiga kannatanute eraelu kaitseks tutvuda ei saa.

Advokaat Raudsepa sõnul on tema poole pöördunud veel üks naine, kelle sünnitus lõppes Pärnu haiglas samuti õigel ajal saamata jäänud abi tõttu väga traagiliselt.

Kommentaar


Pille Ilves
Eesti Patsientide Esindusühingu juhataja


Selliseid kohtuasju on väga vähe. Kohtusse pöördumise teeb äärmiselt raskeks see, et patsientidel on kohtus tõendamiskohustus, aga kelle käes on tõendid? Kogu ravidokumentatsioon on arstide koostatud ja nende käes.

Seetõttu ootame digitaalset terviselugu – siis pääseb ka patsient oma infole ligi ning see lahendab patsiendi jaoks paljud praegused probleemid.

Pärnu maakohtus eile lahendi leidnud kohtuasjas oli tõenäoliselt tegemist patsiendiga, kellel õnnestus piisavalt tõendeid esitada. Muidu on ka selliseid lugusid, kus minnakse kohtusse, tõendeid nagu oleks, aga lõppotsus tehakse ikkagi patsiendi kahjuks.

Meil on olnud juhtumeid, kus võtame ekspertarvamused välismaalt, aga neid kohtus ei arvestata. See arvamus, mis tuleb sotsiaalministeeriumi juures tegutsevalt arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonilt, jääb tõendina sageli hästi üldiseks, keerutavaks. Kokkuvõttes loeb see, mida peab kohtunik kaalukamaks tõendiks.

Samas näitab praktika seda, et üha enam on haiglaid, kellega on võimalik saavutada kohtueelne kokkulepe ning kohtusse polegi vaja minna.

Arstid ise tunnevad ka ära juhtumid, kus võib arstlik viga sees olla. Seetõttu õnnestub aina enam eelläbirääkimiste käigus asi ära lahendada. Selle üle meil on hea meel.

VARASEM PRAKTIKA

•    2008. aastal võitis kohtulahingu patsient, kes süüdistas Jõhvis tegutsevat hambaarsti oma hammaste rikkumises. Tema kasuks mõisteti välja ligi veerand miljonit krooni. Asi jõudis riigikohtuni.

    Nimelt olevat hambaarst Marina Torlopova aastatel 2001–2002 pannud hambaproteesid kõigile patsiendi hammastele, kuid viimase sõnul tehti töö ebakvaliteetselt ning poole aasta pärast hakanud proteesid lagunema.

    Seejärel pöördus patsient ühe Tartu hambaarsti poole. Seal hakati tema hambaid ravima ning teatati, et tuleb paigaldada implantaadid – kogu ravi läks maksma 245 720 krooni. Torlopova end süüdi ei tunnistanud.

•    2007. aastal mõistis Viru maakohus õigeks naistearst Aleksandr Zakutski, keda süüdistati arstiabi andmata jätmises, mille tagajärjel suri veel sündimata laps. Kohus mõistis Zakutski õigeks, sest protsessi käigus loobus ringkonnaprokurör Mariza Lillepea süüdistusest.

    Kohtulugu sai alguse 2002. aasta juulis, mil Zakutski oli Puru haigla sünnitusosakonna juhataja. Toona saadeti 39.–40. nädalat rase naine naistenõuandlast Puru haigla sünnitusosakonda uuringutele, kuna ta ei tundnud teadmata põhjustel loote liigutusi.

    Algse süüdistuse kohaselt võttis Zakutski naise vastu, tegi vajalikud uuringud, mis kinnitasid, et sündimata lapse olukord ei ole rahuldav, kuid ei võtnud tarvitusele abinõusid sünnituseks. Sündimata laps suri ema kõhus järgmisel hommikul.

•    2003. aastal suri 24-aastane sünnitaja Viktoria Zelenina Narva haigla meditsiiniõe süül, kes süstis noorele naisele eksikombel vale ravimit. Surnu ema Niina Zelenina nõudis haiglalt miljon krooni, kompenseerimaks talle ja kahele orvuks jäänud lapsele moraalset kahju.

Viktoria Zelenina oli sünnitanud poja. Sünnitus läks hästi ja naise enesetunne oli hea. Meditsiiniõde Olga Zakirova pidi sünnitajale süstima veenisiseselt glükoosilahust, kuid andis talle ekslikult kaaliumkloriidi lahust. Kliiniline surm saabus silmapilk.

30. jaanuaril 2004 tunnistas Narva linnakohus Zakirova süüdi surma põhjustamises ettevaatamatusest ja karistas teda kaheaastase tingimisi vangistusega. Viru maakohus jättis aga Niina Zelenina hagi rahuldamata. Peale selle pidi ta maksma Narva haiglale 25 000 krooni, et kompenseerida haigla õigusabikulusid.

Allikas: Põhjarannik

Tagasi üles