Василий дома?»*
See oli juba neljas kord, kui mulle helistati ja Vassilit taheti. Esimesel kolmel korral üritasin olla viisakas, seletada, et see ei ole enam Vassili number, et ma ei tunne Vassilit ja et mul pole aimugi, kus ta võib olla. Ent toru teises otsas aina nõuti Vassilit.
«Василий мертв,»** vastasin nüüd. Vaikus. Kolme kõne järel olin lõpuks ometi tähelepanu pälvinud.
«Что?»*** kostis siis.