Sügise maitset Viljandist

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Taldrikul, kus toekas tomatisupp või linnumaks koos võist ja suhkrust läbi käinud õunte, jõulise portveinikastme ja isepärase pastinaagiga, on nii palju sügisesse sobivat maitset, kui üldse olla saab, kinnitab Viljandi kohviku Fellin pererahvas. Proovige järele!

Mäletate Leo Normeti ja Boris Kõrveri lustlikku laulu «Puhkus Viljandis»? Ja neid laulusõnu, kuis «puhkuse veedame kõik Viljandis, sest seal just ongi paradiis» ja et «kõik teed viivad ainult sinna, kuhu kõigil vaja minna, rõõmsa roosa tuju linna».
Mäeharjast, kõhuvarjust ja kohvik-baarist järve kaldal kõneldakse laulus samuti. Nii et miks mitte Viljandisse sõita? Mitte küll enam järvekaldale suvepuhkust, vaid mõnd sügisest puhkepäeva veetma. Seda enam, et ka maitsemeelele ja kõhule on linnal aina rohkem pakkuda.

Merit Berzin, kes avas kümne kuu eest Viljandis kohviku Fellin, tegi seda just mõttega, et ka ses linnas oleks rohkem kohti, kuhu on uhke külalisi kutsuda ning saaks süüa head, värsket ja kvaliteetset toitu. «Sestap teeme koostööd kohalike talunikega ja pakume nende saadustest roogi, seda muidugi natuke moodsamas võtmes,» räägib mõnusalt eklektilise, nii skandinaavialikku, kohalikku kui ka prantsuspärast segava interjööriga kohviku perenaine.

Suurest ilmast ja lähitalust
Vähe sellest, lühikese ajaga on kohvikust kujunenud ka üks kohaliku seltsielu keskusi, kus käiakse elava muusikaga džässi- või luuleõhtutel või toiduklubis, kus mõni kaugemalt tulnud peakokk süüa teeb. See tähendab, et teinegi naise eesmärk sai täidetud: ta tahtis, et inimesed harjuksid väljas käima ka seltskonna ja tassi tee, mitte ainuüksi kõhutäie pärast.   

Mis aga sundis sotsiaalpoliitikat ja sisekujundust õppinud naist just kohvikut avama? Vastus on imelihtne: «Ma armastan head toitu!» Ta naerab, et mõistagi on ta menüüsse noppinud oma lemmikuid üle ilma, näiteks koogilett sai vägagi prantsuspärane. Seevastu põhiroad on suuresti ehe Eesti, kus käiku läheb teiste seas Ahjuoja ja Tiigikalda talu kraam. Nende roogade loomise au kuulub põhiliselt kahele kokale, Mart Kukele ja Margo Paluojale.

Mart Kukk nimetab, et tema suureks sügislemmikuks on äsja küpseks saanud juurviljad. Eriti pastinaak, mis praegu hea tugeva maitsega. Sellest võib teha püreesuppi ja praelisandiks kreemi. Kodus on seda juurvilja eriti lihtne ahjus röstida. «Koorite ja tükeldate pastinaagi õhemateks, umbes 5 mm paksusteks laastudeks, segate hulka oliiviõli, küüslauku, rosmariini, soola ja pipart ning küpsetate 190-kraadises ahjus, kuni otsad on ilusti pruunistunud,» annab kokk nõu.

Hitiks tomatisupp
Ka juurikaste pajaroogadeta ei kujuta ta sügise kööki ette. Üks tema maitsva hautise variante on tükeldada potti porgandit, juursellerit, pastinaaki ja kaalikat, lisada punast sibulat ja küüslauku, praadida neid veidi või ja õli segus, lisada natuke kodust õunaveini, rosmariinioks, soola, pipart ja hautada mõnda aega. Samuti võib sellesse keedusesse lisada apteegitilli seemneid ja värsket tomatit.

Neile, kel kõrvitsast kõik vanad tuttavad variandid marineerimisest püreesupini ära tehtud ja seda ikka veel üle, soovitab kokk katsetada vahelduseks kõrvitsavinegretiga: lõikate kõrvitsa viljaliha 5 x 5 mm kuubikuteks, piserdate õliga, maitsestate soola ja pipraga ning  küpsetate ahjus, kuni kõrvitsa pind on pruunikas. Lasete veidi jahtuda, panete anumasse, segate tükid lusikaga veidi ebaühtlasemaks ning lisate hulka veidi oliiviõli, valge veini äädikat, näpuotsaga sinepit. Segusse passib ka tükeldatud ebaküdoonia või tilk sidrunimahla.

Oma kodusest menüüst on Mart Kukel ka õuna ja punapeedi tarvis varuks mõnus salatiretsept valge suitsukala, punase sibula, värske tilli ja majoneesiga. Ettevalmistus läheb lihtsamalt, kui lõikate keedupeedist parajad sektorid ja röstite need ahjus natuke krimpsu. Aeganõudvam on, kui küpsetate toore peedi ahjus pehmeks.

Muidugi, enne röstimist piserdage mõlemal juhul peedile oliiviõli ning raputage soola ja pipart. Siis segage jahtunud peedisektorid õunatükkide, sibula, suitsukala, majoneesi ja tilliga kokku. «Ja kõige parem, kui ka majoneesi teete ise,» märgib kokk, andes lugejaile veel Fellini tomatisupi retsepti, mis on lambaborši kõrval üks kohviku sügisesi hitte.

Erilise tugeva maitsevärvi annab sellele supile tomatite ahjus röstimine. Kokk kinnitab, et see tasub vaeva, nagu ka supile kuivatatud tomativiilude lisamine. Kui te just pole otsustanud koduse kokkamise asemel nüüd Viljandisse sõita, nagu laulus öeldud.

Tomatisupp ahjus kuivatatud tomatite ja fetajuustuga

Neljale

•    1 kg + 200 g küpseid tomateid

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles