Uusimmigrantidest noortest üle poole õpivad eesti keeles

Kooliõpilased. Pilt on illustreeriva tähendusega.

FOTO: Ain Protsin

Eestisse saabunud uusimmigrantidest noortest üle poolte on asunud haridust omandama eesti keeles, selgus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valminud uuringst.

Uuringu teostanud OÜ Mindpark projektijuhi Liis Kasemetsa sõnul näitas uuring, et viimase kolme aasta jooksul Eestisse saabunud ja üldhariduskoolis haridusteed alustanute taust on küllalt erinev nii etnilises kui päritoluriigi võtmes, seejuures ligi kolmandiku moodustavad tagasipöördujate lapsed.

«Veidi üle poole uus-sisserännanute lastest on koondunud eesti õppekeelega koolidesse ja eesti õppekeeles õpib enim õpilasi, kelle jaoks õppekeel ei ole emakeel. Õpetajate hinnangul esineb õppetöös raskusi pooltel uusimmigrant-õpilastel ja peamiselt on raskused seotud õppekeele vähese oskusega – eriti eesti õppekeele puhul,» märkis Kasemets.

Tema sõnul valmistab raskusi näiteks õppeainete terminoloogia, grammatika ja muu taoline. «Üldiselt on uusimmigrant-õpilaste õpiedu eakaaslastega sarnane ja valdava osa ehk ligi 75 kuni 80 protsendi õpilaste õpiedu vastab nii õpetajate kui lapsevanemate hinnangul õpilase võimetele,» rääkis Kasemets.

Ta lisas, et sellise arvu uusimmigrant-õpilaste, nagu viimastel aastatel Eesti haridussüsteemi on sisenenud, integreerimine tundub olevat koolidele jõukohane. «Otsused võetakse vastu niiöelda juhtumipõhiselt, kindlad tegevusstrateegiad uusimmigrantide õpetamiseks on olemas rahvusvahelistes koolides ja võib-olla mõnes üksikus tavakoolis, kuid koolid vajavad uusimmigrantide õppe korraldamiseks täiendavaid vahendeid lisaõppe, abiõpetaja, spetsiaalsete õppematerjalide loomise või hankimise, tugiõppe ja kultuurilist kohanemist toetavate tegevuste läbiviimiseks,» selgitas Kasemets.

Uuringist selgus ka, et uusimmigrant-õpilaste parema toimetuleku tagamiseks on õpetajatel oluline kaasata lisaks vanematele ka kooli- ja klassikaaslasi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata eel teismelistele, kes kipuvad eestlastega vähem suhtlema ning teismelistele, kes eelistatud suhtluspartneritena ja ka abistajana mainivad oluliselt rohkem just eakaaslasi.

Uuringu analüüsis soovitatakse suurema tähelepanu alla võtta perede informeerimine Eesti koolisüsteemist ja konkreetse kooli toimimise nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka kooli tasandil. Koolipoolne kontaktiloomise ja regulaarse suhtluse roll on uuringu koostajate hinnangul uusimmigrandist õpilase kohanemise vältimatu tingimus.

Uusimmigrant-õpilaste õpiedukuse ja haridusvõimaluste uuringu laiem eesmärk oli analüüsida Eesti üldhariduskoolides õppivate hiljuti Eestisse elama asunud õpilaste akadeemilist ja sotsiaalset toimetulekut ning selleks loodud tingimusi. Uuringus analüüsiti uusimmigrant-õpilaste õppekorraldust, õpitulemusi, sotsiaalset toimetulekut, aga ka õpilaste vanemate ning õpetajate hoiakuid. Uuringus uuriti peamiselt Eesti üldhariduskoolides õppivaid uusimmigrant-õpilasi kogu üldhariduskooli ulatuses.

Uuringu koostamist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest «Eesti lõimumiskava 2008–2013» raames.

Tagasi üles