Tunne Kelam rääkis Eesti Kongressi eellugu meenutades, et tollase kodanikualgatuse suurim tulemus oli selles, et Eestimaa Kommunistliku Partei autoriteet lihtsalt sulas ära ning partei lagunes laiali.
Kelam: kodanikualgatuse tulemus oli kompartei ärasulamine
8. märts 2010, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tekkis alternatiiv kodanike komiteede näol, mis pakkus välja ausama mudeli, rahvusvahelisel õigusel tugineva demokraatliku rahvusriigi,» rääkis Kelam Vikerraadio saates «Reporteritund».
«Eesti ongi oma kodanikualgatuse poolest maailmas ainulaadne - alternatiivsete struktuuride väljapakkumise ja loomise poolest,» rõhutas Kelam.
«Vabanemise fakt polnud algul siiski veel kindel, 1987-88 leidus palju inimesi, kes leidsid, et vabaduse suunas saab minna ainult kompartei juhtimisel. Inimestel tiksus sees kell - millal põhirahvas jääb maal vähemusse? Ning selge oli, et siis on ka iseseisva vabariigi ideega lõpp. Leiti, et ainult okupeeritud vabariigi kodanikud saavad valida ja seeläbi selles küsimuses otsuseid langetada,» meenutas Kelam.
Trivimi Velliste sõnul oli selge arusaam, et tuleb jätkata sealt, kus riik 1940. aastal pooleli jäi.
Eve Pärnaste meenutas, et kui märtsis 1989 loodi esimene kodanike komitee, siis tollal ajakirjandus ei aidanud, liikumise üleskutseid ei avaldatud.
«Võimudelt võis oodata passiivset vaenulikkust, 24. veebruari 1989. aasta järel ei olnud juurdepääsu meediale, ei pääsenud televisiooni, raha polnud,» loetles Kelam.
«Aastavahetusel 1989/1990 said siinsed võimurid aru, et nüüd tuleb olla väga ettevaatlik. Berliini müüri langemine oli suur šokk siinsetele kommunistidele,» meenutas Velliste.
Velliste sõnul on oluline mitte vastandada Eesti Kongressi ja Rahvarinnet, kuna üks neist oli kvaasiparlamentaarne foorum, teine aga üks poliitiline liikumine ning nende võrdlus oleks sama väär, kui võrrelda näiteks IRLi ja riigikogu. «Eesti Kongressi saab siiski mingil määral võrrelda vaid ülemnõukoguga.»
Velliste sõnul toimunuks iseseisvumine Eesti Kongressi ja kodanike komiteede liikumise ebaõnnestumise korral Rahvarinde soovide järgi, samm-sammult ning võimude poolt etteantud formaadi raames.
«Oleksime alustanud kakskeelsena,» rõhutas Kelam.
«Parlamendist kolmandik olnuks muukeelne, omandi tagastamist poleks toimunud,» leidis Velliste.
«Ainulaadne on, et nõrgeneva diktatuuri tingimustes kodanikkond nii hästi organiseerus. Alates 1988. aastast kodanike algatused ennetasid võimude algatusi,» leidis Kelam.