Kirjanikud ostavad kulka kulul arvuteid

Kirjanik Peeter Sauter.

FOTO: Marina Puškar

On valiku küsimus, kas anda hädasolijale kala või õng. Just viimaseid jagab viimase nelja aasta jooksul kultuurkapital, andes kirjanikele raha arvuti ostuks.

Üks rahasaanutest on kirjanik ja reklaamikirjutaja Peeter Sauter, kes sai sel aastal kultuurkapitalilt 10 000 krooni arvuti ostuks.


Et arvutit taotleda, ei pidanud Sauter enda sõnul suurt midagi kultuurkapitali avaldusse põhjenduseks kirjutama. «Ma ei saagi aru, mis ma sinna ikka peaksin kirjutama,» ütles ta.

Samas mainis Sauter, et varem olevat ta arvutiostu pikemalt põhjendanud, ent siis tema taotlust ei rahuldatud.


Küsimusele, kas kirjanikud on võrreldes teiste loomeinimestega eelisseisus, vastas Sauter, et tal on tulnud ette seik, kus ta on küsinud raha kino või teatri sihtasutusest, ent sealt pole seda antud.

«Siis öeldi mulle, et mine kirjanduse sihtkapitali ja küsi sealt sama asja jaoks,» rääkis Sauter. Sealt ta raha ka sai.


Arvuti jaoks küsitud raha eest ei ostnud Sauter aga arvutit, vaid sinna juurde käiva sõnaprotsessori. «Ei tea, kas seda on nüüd vaja arvutiks nimetada,» ütles ta. 10 000 kroonist jäi aga raha üle, ning nüüd peab Sauter otsustama, kas osta selle eest veel midagi või tagastada ülejääk kultuurkapitalile.


Arvutita Juhan Liiv


Samas pahandas Sauterit küsimus, kas kultuurkapitalist sõnaprotsessori jaoks raha küsimine oli hädavajalik, ning ta viitas, et pükste jalas olemine on ometi hädavajalik. «Eks võib ju näpuga liivale ka kirjutada, Juhan Liiv sai hakkama ilma arvutita,» ütles Sauter.


Kirjanik Tõnu Õnnepalu ei ole küll kultuurkapitalist arvuti ostmiseks raha küsinud, ent pidas sealset rahajagamist vajalikuks. «Raha antakse ikka tehtud töö eest, mitte niisama,» rääkis ta.


Küsimusele, kas arvutiraha andmine kirjanikele ning mitte näiteks arhitektidele või muusikutele paneb sulesepad eelisseisu, vastas Õnnepalu, et arvutiraha on tegelikult formaalne.


Õnnepalu leidis, et arvuti ost ei ole põhiküsimus, rohkem tuleks tema sõnul mõelda loomingule. «Ega kõiki avaldusi ka ei rahuldata, eks see rahapoliitika ole nii, nagu see hetkel kultuurkapitalis on. Põhiline on see, et toetataks rahvuskultuuri ja kommertsalusel arvutit vaja ei ole,» lisas kirjanik.


Helilooja Sven Grünbergile on arvuti olemasolu hädavajalik, sest ilma selleta ei saaks mees oma loometööd teha. Ometi pole ta kultuurkapitalilt pillide ostuks saanud sentigi ning aastaid tagasi investeeris ta 80 protsenti oma toonasest sissetulekust instrumentidesse, et midagi edasi teha.


Kümme aastat küsimata


«Kui pätid teleka ära viisid, siis uue teleka ostuks anti raha,» rääkis Grünberg ja lisas, et pillide ostuks mõeldud taotlustele öeldi karmilt ei. Pärast seda pole ta 10 aastat kultuurkapitalist enam midagi taotlenud.


Grünberg rääkis, et pole kultuurkapitali poliitikat kunagi mõistnud. «Kui sul on vaja esmaseid töövahendeid, öeldakse sulle ei,» selgitas ta. «Aga kui ma sooviksin minna näiteks kuskile urdu keelt õppima, siis oleks rahasaamine mõeldav,» vihjas Grünberg sellele, et näitlejad saavad kultuurkapitalist raha reisimiseks.


Helilooja sõnul on arvutite ostmine kultuurkapitali raha eest alles jäämäe väike tipp. Grünberg lisas, et tal on hea meel, kui inimestel hästi läheb, ent proportsionaalselt on rahajagamine paigast ära.


Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe sõnul on nende võimalused loomeinimeste toetamiseks edasi arenenud.

«Meie kõik ootame kirjanikelt loomingut,» rääkis Altmäe. Tema sõnul tahavad enamik kirjastusi juba käsikirju elektrooniliselt.

«On ilmselge, et inimestel on selleks vaja arvutit,» ütles ta. «Kui tegu on vabakutselise kunstnikuga, kellel sissetulekud praktiliselt puuduvad peale tema kirjanduslike üllitiste, siis järelikult ainuke õlg on meie või tema oma.»


Arvutiraha otsustas kultuurkapital jagama hakata neli aastat tagasi põhjusel, et siis pole vabakutselistel kirjanikel vaja arvutit laenata ja nad saavad rahus oma loometööd teha.


«Kartsime, et võib tulla suur kirjanike tulv, kes arvutit tahavad, ent asi on jäänud siiski mõistuse piiridesse,» rääkis Altmäe. Peale kirjanike on arvuti ostmiseks raha saanud vaid kaks rakendus- ja kujutava kunstiga tegelevat loomeinimest.


Rahandusminister Ivari Padar, riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor ega rahandusministri poolt kultuurkapitali nõukogusse nimetatud Märt Kivine ei soovinud teemat kommenteerida.

    Tagasi üles